Toomas Aavasalu töötas märtsis 330. aastapäeva tähistavas Carl Robert Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis peaaegu veerand sajandit direktorina. Tema sõnul on eduka koolijuhtimise aluseks meeskonnatöö. Iseäranis nautis aga Aavasalu tööd ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Õpilastesse sisendas ta lugupidamist hariduse ja harituse vastu, isamaalisust ja ausust.
Hiljuti alanud pensionipõlves saab Toomas Aavasalu veelgi põhjalikumalt oma hobidega tegeleda. Teenekas pedagoog ei välista ka, et tulevikus võib ta taas õpetajana klassi ette astuda.
Aavasalust sai Torma põhikooli direktor Eesti taassünniaastal 1991. Ise nimetab Jakobsoni kooli kauaaegne juht seda aega väga huvitavaks.
„Asusin tööle 1. augustist. Olime koos teiste Jõgevamaa koolijuhtidega augustiputši ajal, kui Pihkva dessantväe tankid Tartust Tallinna sõitsid, Äksis koolitusel. Kuulasime raadiost põnevusega uudiseid. Tajusime mõneti ka ebakindlust. Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist ülemnõukogus vaatasin aga televiisorist. Uus kooliaasta algas 1. septembril märkimisväärselt teistsuguses meeleolus kui tavaliselt. Tunne oli üsna uhke.”
Koolis tagab edu meeskonnatöö
Paar nädalat enne Stalini surma ilmale tulnud Toomas Aavasalu sai esimesed teadmised iseseisvast Eesti Vabariigist raadiosaatest „Ameerika Hääl“. „Ema jutustas Tallinna pommitamisest 1944. aastal ja pealinnast Tapale põgenemisest. Kaheksakümnendate aastate teisel poolel aitas teemasse süveneda muinsuskaitseliikumine, millest Kuremaal töötades ka ise osa võtsin.”
Mitmetes koolides õpetajana ja Kuremaa Sovhoostehnikumis ka direktori asetäitjana õppealal töötanud Aavasalul soovitas Torma põhikooli direktorina tööle asuda toonane Jõgeva maavalitsuse haridusosakonna juhataja Tiit Korman.
„Püüdsin kooliperega tuttavaks saada ja ennast tavade ja traditsioonidega kurssi viia. Suuremaid pöördeid ja ümberkorraldusi vältisin. Arvan, et kui direktor koolis kõike ise korraldab ja otsustab, ei tule midagi head välja, kuigi vahel tuleb sellisel moel kooli juhtida. Edu tagab ikka meeskonnatöö, millesse on kaasatud pedagoogid, teisedki koolitöötajad, õpilased, lapsevanemad, terve kogukond.
Direktoriametis on väga olulised mõistvad ja usalduslikud suhted õppealajuhatajaga. Mulle on olnud headeks mõttekaalasteks ja nõuandjateks õppealajuhatajad koolis Mare Joost, Endla Viesemann ja Külli Võsu ning lasteaias Silvi Teppan. Majandusasjade pärast ei pidanud südant valutama, sest koolis oli väga hea direktori asetäitja majanduse alal, Teet Lääne.
Olen rõõmus, et mõnestki õpilasest, kellele olen tunde andnud, on saanud meie kooli õpetaja. Üks neist, Kädi Koppel, õpetab keemiat, füüsikat ja matemaatikat.”
Aavasalu arvates tuleb koolijuhitöös kasuks, kui ka ise õpetajana tunde annad. „Õpetasin ajalugu seitsmendast üheksanda klassini ja üheksandale klassile andsin ühiskonnaõpetust. Õpetajana olin maksimalist. Püüdsin õpilastelt parimat tulemust kätte saada. Õnnestunud eksami või tasemetöö puhul oli aga põhjust rõõmustada koos õpilastega.”
Aavasalu võrdleb õpetajatööd mõneti näitlejatööga: tuleb vaadata, kuidas sa saad kontakti õpilastega, nendele õppetükid selgeks ja mõistetavaks teed. Teatud annus edevust kuulub minu arust õpetajatöö juurde: iga päev n-ö „uus etendus“. Kasuliku kogemuse andis mulle ka töö klassijuhatajana.”
Jakobsoni vaimu hoidja
Oma pedagoogitöö algusaastatel valmistus Aavasalu koolitundideks piisavalt põhjalikult. „Hiljem talletasin õppematerjali juba mälupulgale. Mõistagi ei saanud piirduda ainuüksi valmis materjaliga. Ikka oli tarvis midagi juurde otsida, tund võimalikult huvitavaks teha ka sellise õpilase jaoks, kes arvas, et milleks mulle elus ajalugu.”
Rääkides Torma koolist, ei saa üle ega ümber sellele nime andjast Carl Robert Jakobsonist. „Jakobsoni tuba oli avatud juba enne, kui ma õpetajana tööle asusin. Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha,” kutsus ellu omaaegne Torma vallavanem Riina Kull. See sündmus on alati olnud meie kooli suurpäev. Koolis on rahvusliku ärkamisaja suurmehe bareljeef ja pannoo, mis loovad omamoodi atmosfääri. Õppenõukogu otsustab, kellele põhikooli lõpetajatest määratakse Jakobsoni nimeline stipendium ja õpilane saab selle kätte põhikooli lõpuaktusel. Jakobsoni vaim sisendab eestimeelsust ja ühiskondlikku aktiivsust. Legendi kohaselt on selle vaimuga võimalik ka pimedatel öödel kohtuda. Kui öösel koolis mõni sündmus toimub, ongi kostnud samme ja kolksatusi. Nii et ehk tulebki pärimust uskuda. Igatahes õpilastele selline salapära väga meeldib ja ainet fantaseerimiseks jätkub.”
Olgu lisatud, et tänavu ootab ees kaks Jakobsonidega seotud juubelit, sest 1848. aastal asutas Carl Robert Jakobsoni isa Torma Pasunakoori ja aastal 1868 pidas Jakobson Vanemuise Seltsis oma esimese Isamaakõne.
Toomas Aavasalu on pidanud väga lugu õpilaste aususest. „Iga õppeaasta algul ütlesin, et kõige vähem sallin ma spikerdamist. Parem ausalt „kaks” saada ja uuesti vastata, sest võimalus selleks on olemas. Pealegi võivad halva hinde saamisel mõnikord ka objektiivsed põhjused olla. Mahakirjutamisega vahelejääjad on pidanud oma hea maine taastamisega väga tõsist vaeva nägema.”
Ajaloohuvi algas varakult
Kui õpilased omal ajal Rakke keskkoolis õpetajate päeval tunde andsid, oli Toomas Aavasalu ajalooõpetaja.
„Ajaloohuvi tekitamise eest pean tänama oma Rakke kooli aegset ajaloo õpetajat Külli Krausbergi, kelle tunnid olid kaasakiskuvad ja huvitavad. Ta ergutas lugema ajaloo teemalisi raamatuid. Seetõttu hakkasin neid juba suhteliselt varakult lugema. Humanitaarained meeldisid mulle üldse rohkem kui näiteks matemaatika, keemia või bioloogia.”
Ülikooliajast meenutab Toomas Aavasalu eriti harivate ja huvitavatena professor Helmut Piirimäe loenguid. „Ta oskas väga hästi avada ajastut, samas oli sarkastiline ja tõi ajaloost näiteid, mille üle võis nii südamest naerda kui ka põhjalikult järele mõelda. Eesti ajaloost pidas väga põhjalikke loenguid professor Sulev Vahtre. Ta rääkis sellestki, millest nõukogude võimu ajal ei tohtinud kõnelda. Huvitavad olid ka professor Aadu Musta loengud.”
Ühiskonnaõpetuseõpetuse tundidesse kutsus Toomas Aavasalu esinema ka mitmeid poliitikuid. Tema tunde on aidanud sisustada toonane riigikogu teine aseesimees ja praegune peaminister Jüri Ratas, riigikogu liikmed Igor Gräzin ja Aivar Kokk.
Kui korraks tagasi minevikku põigata, võib märkida, et Toomas Aavasalul on ka endal tulnud komsomolitööga tegelda. Nimelt oli ta möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel Jõgeva rajooni komsomolikomitee organisatsioonilise osakonna juhataja. „Kui ideoloogiline pool kõrvale jätta, võib üheks meeldivamaks ettevõtmiseks pidada noorte suvepäevi Rannal,” meenutas ta.
Aavasalu sõnul oli kunagi Torma koolis üle kahesaja õpilase. „Praegu on õpilasi 128. Usun aga kooli jätkusuutlikkusse ja püsimajäämisse põhikoolina. Julgen ka arvata, et tulevikus võib õpilasi praegusest rohkem olla.”
Teenekas koolijuht peab suureks vedamiseks sedagi, et Torma kool sai õigel ajal kätte vajalikud investeeringud. Edasiseks arenguks ja õpikeskkonna arendamiseks nendest praegusel ajahetkel enam ei piisa.
Härrasmees koerakesega
Aavasalu on asjaarmastajate tasemel võrkpalli mänginud. „Praegu meeldib marke koguda, kusjuures esimese albumi kinkisid õpilased, kellele olin klassijuhatajaks 2002. aastal. Hea meelega kuulan ka muusikat, näiteks ansambleid, kes olid eriti populaarsed minu noorusaastatel: The Beatles, Queen jne.
Pärast pensionile jäämist kinkis poeg mulle taksikoera, et oleks motiivi rohkem jalutada ja värskes õhus viibida. Tihti ühineb meie jalutuskäikudega kass Miisu. Nii käime koos, meie Rekuga ees ja Miisu mõned sammud tagapool.”
- märtsil toimuval Carl Robert Jakobsoni nimelise kooli 330. aastapäeva tähistamisel soovib eksdirektor olla ennekõike kuulaja rollis, elada kaasa sellele, mida räägivad tänased koolijuhid, ja heas seltskonnas koos kolleegidega möödunut meenutada.
Võimalikust tagasipöördumisest õpetajaameti juurde arvab ta nii: „Mind kutsus ajalooõpetajaks Vaimastvere kooli direktor Väino Ling, aga vastasin talle eitavalt, sest tundsin, et vara on tagasi tulla. Torma kooli õppealajuhatajale Külli Võsule lubasin, et kui häda käes, tulen appi, õpetajat asendama. Kunagi ei tea, millised mõtted võivad hiljem pähe tulla.”
Toomas Aavasalu
Sündinud 17. veebruaril 1953 Rakkes
Haridus
Rakke Keskkool ja Tartu Ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja ajaloolase erialal (1982)
Töökohad
Kukulinna eriinternaatkooli tööõpetuse õpetaja, ELKNÜ Jõgeva Rajoonikomitee organisatsioonilise töö osakonna juhataja, Kuremaa sovhoostehnikumi ametiühingu esimees, Kuremaa sovhoostehnikumi direktori asetäitja õppealal, Vägeva Eriinternaatkooli kasvataja, Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli direktor ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Hobid
Filateelia, ristsõnad, tegelemine lemmikloomadega
Perekond
Abikaasa Marika Aavasalu töötab Kuremaa raamatukogu juhatajana
Poeg Alo ja tütar Liisi
Kahekordne vanaisa
Külli Võsu, Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli õppealajuhataja
„Toomas Aavasalu panuse olulisust Torma kooli direktori ja õpetajana ei ole võimalik üle hinnata. Ta oli pühendunud koolijuht ja õpetaja. Kool, õpilased ja kooli töötajad olid tema jaoks väga olulised, kusjuures ta väärtustas kõigi töötajate panust, hoolimata nende ametikohast. Kõigi igapäevaste toimingute puhul oli tal alati silme ees suurem ja terviklikum pilt, mille poole pidevalt püüelda ja edasi liikuda. Tema jaoks oli tähtis, et probleemidele saaks leitud võimalikest parim lahendus. Oma kooli heaks oli ta valmis alati aega ja oskusi panustama.
Õpetajana tundis ta väga hästi oma ainet, seostas seda võimalusel igapäevaeluga, püüdis oma laialdaste teadmiste abil ka õpilaste silmaringi avardada. Koolilõpetajad valisid sageli valikeksamiks ühiskonnaõpetuse, sest need tunnid olid huvitavad. Otsekohese, nõudliku, tööka ja korda hindava inimesena oli ta eeskujuks nii kolleegidele kui ka õpilastele.”
JAAN LUKAS
