Tervis on meie kalleim vara. Mida vanemaks saame, seda rohkem tõtt sellest lausest leiame. Terviseprobleeme ei saa küll vanuse süüks panna, kuid vananedes väheneb inimese vastupanuvõime ja aastate jooksul tervist rikkunud käitumine hakkab mõju avaldama.
Inimeste organismid on erinevad ning seetõttu võime olla üllatunud, kui tervislikult elanud inimese haigestub või kui suisa enesehävituslikult käitunu on näiliselt terve. Näilisest seetõttu, et ennasthävitav käitumine ei ole elujaatav.
Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte lihtsalt haiguste puudumine. Selle definitsiooni sõnastas 1946. aastal Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Mis nende sõnade taga peitub ning kas on oluline mõtestada otsuseid inimeste tervisest lähtuvalt?
Võib tunduda liialt filosoofiline, kuid kõik meie otsused mõjutavad meie tervist, meie käitumist iseenda ja oma tervise suhtes. Isegi sellised lihtsad otsused, kas peseme hommikul hambaid, kas sööme hommikust, kas liigume aktiivselt vähemalt tunnikese päevas ja magame öösel piisavalt.
Tervist mõjutavad meie harjumused
Kas ma kinnitan autosse istudes turvavöö või kas ma vahetan suitsuanduril patarei, kui see on tühjaks saanud? Kas leian aega minna ligimesele külla või küsida kolleegilt või naabrinaiselt tema käekäigu kohta? Lihtsad asjad moodustavadki meie argipäevad, mil tahame tervetena võimalikult kaua tegusad olla. Need on otsused, mis on meie endi kätes, tegevused, mille osas saame ise vastutuse võtta.
Kuid on ka otsuseid ja tegevusi, mis ei sõltu ainult meist endist. Tervisliku käitumise kujunemise juures on väga oluline roll keskkonnal, kas, kus ja missugustel tingimustel me saame tegutseda oma tervise huvides. Kas inimestel on piisavalt võimalusi harrastada tervisesporti, saada informatsiooni, kuidas tervise eest paremini hoolitseda, olla vajalik ja sotsiaalselt aktiivne ühiskonna liige ning vajadusel saada abi, kui on tekkinud probleemid või mured.
Kas kusagil üldse kedagi huvitab, kuidas on lood meie inimeste tervisega, mida saaks ja võiks ette võtta, et oleksime võimalikult kaua terved ja saaksime oma eluga iseseisvalt toime? Kas on spetsialiste, kelle poole pöörduda abi ja nõuannete saamiseks? Kas on eesmärgipäraseid ja hinnatavaid tegevusi, mille toel oleks võimalik kujundada nii üksikisiku kui kogu elanikkonna tervisekäitumist? Nendes küsimustes vajame abi omavalitsustelt ja riigilt.
Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel on alates 2010. aastast koostatud paikkonna terviseprofiile. Elanike tervisenäitajaid ja -käitumist on analüüsitud nii kohalike omavalitsuste kui maakonna tasandil. Vastavalt tulemustele on koostatud ka tegevuskavad, mis on aluseks tervist toetavate tegevuste läbiviimiseks ning millele toetudes on võimalik teha otsuseid. Terviseprofiilid koos tegevuskavadega võiksid ja peaksid olema arengukava lahutamatu osa.
Igaühel võimalus ise otsustada
Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. See on riikliku tasandi otsus, mis saab hõlbustada elanike vastutust oma tervise eest. Samuti on riiklk otsus see, et turvavööd tuleb kasutada ja avalikus ruumis ei tohi juba aastaid suitsetada. Julgen arvata, et me oleme nende otsuste eest tänulikud. Kohaliku tasandi otsuseid ja võimalusi saab igaüks ise hinnata.
Me kõik tuleme oma lapsepõlvest ning võtame sealt kaasa selle, mida meie vanemad ja lähedased meile teele kaasa anda saavad ja oskavad. On äärmiselt oluline, et noortele peredele ja kasvavatele lastele oleks loodud kõik võimalused teha tervislikke valikuid. Et oleks atraktiivseid mänguväljakuid ja võimalusi aastaringseks sportimiseks, et koolitundides ja vahetundides oleks võimalik olla aktiivne, et lastel oleks huviringe, kus areneda. Ning mis peamine – et kasvaval põlvkonnal oleks eeskujusid, keda järgida.
Mind on aeg-ajalt kutsutud koolidesse rääkima lastevanematele tervisekäitumise olulisusest. Lapsevanemad on lastele esmased infoallikad, neilt saadud eeskuju, austuse ja hoolivusega hakkab laps oma maailma ja väärtusi kujundama, otsustama, kas järgida või hoiduda. Lapsepõlves kinnistunud harjumused saadavad meid läbi elu.
Kes saab spordipisiku, kes laulu- või tantsupisiku või hoopis leiutamispisiku kodunt kaasa. Kurb on aga see, kui see kaasa saadud harjumus on tervisthävitav. Sellisel juhul tuleb ühiskonnal olla osavõtlik ning püüda muuta terviseriski sattunud noore käitumist. Raske, kuid õnnestumisel väga tänuväärne töö.
Tervis on meie endi kätes
Ka täiskasvanuna ei tohi me unustada, et meil on ainult üks elu elada ning kõik ahvatlused ei toeta elujõudu. Ka täiskasvanutele peab säilima võimalus jätkata aktiivse elustiiliga ning olla sotsiaalselt kaasatud, tegeleda sellega, mis meeldib ja arendab. Võimalusi elu mitmekesistamiseks vajame igas vanuses, siis on meel rõõmsam ja tervis tugevam.
Maakonna endise tervisedendajana võin öelda, et oli hetki, kus ei mõistetud, mis imeloom on see tervisedendus. Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel tõhustada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. (WHO, 1986).
Tervisedendus on väga laia spektriga ning hõlmab nii tervisekäitumist kui ka analüüsi ja tugevat võrgustikutööd. Kogukonna tasandi tegevus ja inimeste tervisenäitajate analüüs tuleb viia riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi teadmistesse, et otsuste tegemisel lähtutaks meie kõigi tervise hoidmisest.
MAIU VELTBACH, Eesti Tervisedenduse Ühingu juhatuse liige
