Breiktantsuõpetaja pälvis tunnustuse

Möödunud kolmapäeval Eesti Rahvamajade Ühingu poolt Vändras korraldatud kolmandal tunnustamisüritusel „Kaheksakand 2017” pälvis noorte breiktantsuõpetaja Marek Tamm tiitli Noor tegija 2017. Aasta tegija nominentide seas oli ka põltsamaalane Raivo Suni, Aasta tegu 2017 nominentide hulgas Põltsamaa kangakudumisring ning tiitli Kaheksakand nominentide hulka kuulus Põltsamaa kultuurikeskuse kunstiline juht Vilve Piht.

Marek Tamme sõnul hakkas ta breiktantsuga tegelema 18 aastat tagasi. See oli aeg, mil seda tantsuliiki väga vähe tunti.  Just siis oli sõjaväest koju jõudnud tema vanem vend koos sõbraga, kes tutvustas Marekile lihtsamaid breiktantsu võtteid. Need tulid tal hästi välja ja Marekil tekkis kohe asja vastu huvi. Tollal ajal veel youtube’i ei olnud, kust tänapäeval hulgaliselt videoid leida võib. Internetist noormehed neid siiski leidsid ja salvestasid videolindile. Need kassetid osutusid heaks õppematerjaliks. Üsna pea liitus Tammega kolm tema sõpra. Põltsamaal Lillevere elamurajoonis asunud kortermaja kelder sobis tantsu harjutamiseks suurepäraselt. Keldriruumile ehitati alla puitpõrand ja seintele paigaldati peeglidki, mis paraku kiiresti katki läksid.

Päevas treeniti 3-4 tundi

Keldriruumi eeliseks oli madal lagi, nii oli võimalik kätel seistes jalad lakke tõsta. Iga päev treeniti 3-4 tundi. Mida enam arenesid oskused, seda sügavamaks kasvas Mareki huvi breiktantsu vastu. Keldrist kolisid noored breigihuvilised  Põltsamaa Ühisgümnaasiumi majja, kus hakati harjutama jalutuskoridoris. Sealt edasi jõuti Põltsamaa kultuurikeskusse, kus Marek Tamm kuni tänase päevani tegutseb. Tasapisi hakkas breiktantsu vastu huvi tundma üha rohkem noori ja Marek arvas, et temast võiks juba treener saada. Päris tasuta ta treeneritööd ei teinud. „Miljonäriks ma mõistagi õpetamisega ei saanud, aga tulin vähemalt iseendaga toime,” meenutas ta breiktantsu õpetamise esimesi samme.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist 2008. aastal asus Marek Tamm teenima kaitseväes, kust naasmise järel tekkis breiktantsuga tegelemisse pikem paus. Aastal 2010 võttis ta ette pika teekonna Austraaliasse, kus elas ja töötas kuni 2012. aastani ning jõudis vahepeal ka Eestis olla. Alguses töötas ta võõrsil mõnda aega ehitustöölisena. Mõne aja pärast avanes Marekil võimalus osaleda breiktantsijana Melbourn’i suurimas tsirkuses. Ühtlasi kuulus ta ka tsirkuse lavameeskonda.

Austraaliast tagasi

Pärast Austraaliast naasmist 2013. aastal asus Marek koos Viljandi kultuuriakadeemias õppiva Carl Heinrich Pruuniga tõsiselt noortele breiktantsu õpetama. Kui see Põltsamaal hoo sisse oli saanud, kutsuti Marekit oma oskusi jagama Imaverre, Paidesse, Türile ja mujale. Complete Crew grupis on erinevates paikades kokku kaasa löömas üle saja noore. Praegu õpetab Marek breiktantsu Päinurmes, kus ta töötab Päinurme Nurme koolis tööõpetuse õpetajana, Paides, Aravetel, Türil, Lahmusel, Võhmas ja Suure-Jaanis. Korraga on ta huvilisi juhendanud enam kui kümnes kohas. See oli treeneri sõnul liialt suur koorem. Marek Tamme arvates püsib huvi breiktantsu õppimise vastu jätkuvalt kõrge ja eriti tublid on tüdrukud. Poisid sageli ei viitsi üht või teist trikki ära õppida, aga tüdrukud on oluliselt püüdlikumad. Kindlasti ütlevad vanemad inimesed, et nimetatagu seda tegevust kuidas tahes, aga tantsimisega pole breigil küll tegemist. Tamme sõnul võib suhtuda sellesse nii ja teisiti. Koreas ja Venemaal tähendabki breikimine ainult trikitamist, Prantsusmaal pannakse rohkem rõhku muusikale ja tantsule, mujal koosneb breikimine nii tantsust kui trikitamisest. Eestis on tema hinnangul breiktantsu tase alles suhteliselt madal.

Hiljuti Marek Tammele osaks saanud tunnustuse kohta ütleb mees ise, et küllap ikka kolleegid Põltsamaa kultuurikeskusest selle ettepaneku tunnustajatele tegid. Mareki sõnul pole selle tunnustuse tegelik tähendus talle veel n-ö kohalegi jõudnud, aga uhke tunne südames on sellegi poolest. Tal on hea meel, sest see tunnustus on heaks eeskujuks ja positiivseks mõjutajaks ka noortele. Samas arvab, et tal tuleb seda tunnustust Põltsamaa kultuurikeskuse kolleegidega jagada, sest üksi ei tee ju keegi midagi ära.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus