Kiiruisutamise MK-etapil Calgarys ühisstardiga sõidus neljanda koha saanud ning olümpiapileti teeninud Saskia Alusalu läheb Pyeongchangis starti Eesti riigi sajandal sünnipäeval. Kolmkümmend päeva enne senise karjääri tähtsaimat võistlust kulgevad Alusalu treeningud Inzellis plaanipäraselt.
Pyeongchangi olümpiamängude kiiruisutamisvõistlused toimuvad Lõuna-Korea idarannikul asuvas Gangneungis 10.-24. veebruarini. Naiste ühisstardist sõidu medaleid jagatakse merepinnast 41 meetri kõrgusel asuvas jäähallis viimase võistluspäeva õhtul.
“Kogu Eesti jaoks on see loomulikult tähtis päev, kuid mulle see loodetavasti lisapingeid ei valmista,” ütles Eesti parim naiskiiruisutaja. “Kui mu käest on küsitud, et mis tunne on olümpiale saada, siis olen vastanud, et mul on loomulikult selle üle hea meel, kuid see on alati tundunud nii loomulikuna ja normaalsena. Teadsin, et see peab niimoodi minema.”
Olümpiahooajal on Saskia Alusalu teinud kaasa kümnel võistlusel, üheksateistkümnest tavadistantsidel tehtud võistlusstardist on neli lõppenud uue Eesti rekordiga. Alusalu on sel hooajal rekorditähiseid edasi nihutanud kolmel pikemal kiiruisudistantsil, 1500 meetris on uueks rahvusrekordiks 2.00,64, 3000 meetris 4.07,54 ning 5000 meetris 7.19,14. Pyeongchangi olümpiale kvalifitseerus Alusalu aga ühisstardiga sõidus, kauaaegsel lemmikdistantsil 3000 meetris jäi tal olümpiakoha taganud ajast puudu veidi üle kolme sekundi.
Olümpiatalve keeruline algus
Tänavune MK-sari algas Saskia Alusalule seejuures aga üsna stressirohkelt, novembrikuus Hollandis ja Norras peetud etappidel sõidetud ajad jäid tunduvalt alla uue hooaja avavõistlustel septembris ja oktoobris Inzellis näidatud tulemustele.
“Heerenveenis ja Stavangeris proovisin ühisstardiga sõitu silmas pidades teisi uisuteri, see rikkus aga kogu mu tunnetuse ära,” lausus Alusalu. “Treeningutel näidatu põhjal teadsin, et kõik peaks korras olema, ometi suutsin oma uisutehnika täielikult laiali lammutada ning enne Calgary etappi seda kokku panna ei õnnestunudki. Kuna hooajaks valmistumine läks väga hästi, siis ei osanud ma midagi sellist oodata. Seda enam on hea meel selle üle, et tehnika õnnestus Kanadas taastada praktiliselt iseseisvalt treenides. Treener Tristan Loy saabus Ameerikasse natuke hiljem ning seetõttu tuli mul lasta ennast treeningutel filmida ja pärast ise videoanalüüsi teha. See oli päris suur töö, aga seda parem tunne on praegu.”
Treeningutel nähtud vaev tõi Põhja-Ameerika MK-etappidel ka silmapaistvad tulemused – ühisstardiga sõidus sai Saskia Alusalu Calgarys neljanda ning Salt Lake Citys 14. koha, MK-sarja kokkuvõttes 13. positsioonil olev eestlanna kindlustas endale ka koha sel distantsil Pyeongchangis starti pääseva 24 uisutaja seas.
Salt Lake City MK-etapi järel jätkas Saskia Alusalu Inzellis kolmenädalase treeningperioodiga. “Need kolm nädalat olid päris rasked,” ütles Alusalu. “EM-i eel tuli teha korralik treeningperiood, muidu ei oleks veebruaris enam mingit vormi. Jõulude ajal Eestis olles olin küll jääst eemal, kuid treeningmaht oli ka siis päris korralik.”
Jaanuari algul Venemaal Kolomnas peetud EM-võistlustel sai Saskia Alusalu ühisstardiga sõidus üheteistkümnenda ning 3000 meetri distantsil kaheteistkümnenda koha.
“Sõidu eel otsustasime treeneriga, et kõige olulisem on seekord harjutada grupisõitu, sest väga palju ühisstardi treenimise võimalusi ei ole,” lausus kogu sõidu peagrupi eesotsas sõitnud Saskia Alusalu. “Pidin olema grupis ja otsima avanemisi, proovima äraminekutega kaasa minna. Sõit oli aga väga kiire ja sellist võimalust ei tekkinud.”
Sel hooajal on Alusalu saanud MK-etappidel ja EM-il kaasa teha kuues ühisstardiga sõidus. “Kindlasti olen hooaja jooksul edasi arenenud,” märkis ta. “Hea meel on samuti selle üle, et olen saanud proovida erinevaid taktikaid. Näiteks Salt Lake City poolfinaalis olin võimeline ka lõpufiniši sprindile minema. Enne sõitu kahtlesin, et kas ma suudan seda, kaks ringi enne lõppu aga ründasin ning lõpetasin kolmandana. Ühisstardiga sõidus ongi üks olulisemaid asju see, et tuleb tabada õige hetk rünnakuks. Peab oskama ette näha neid võimalusi, kus tuleb rünnata ja kus on targem seda mitte teha. Otsuste tegemiseks on aega mitte üle poole sekundi ja tuleb olla valmis sajaprotsendiliselt ründama. Poole energiaga rünnata ei saa, piltlikult öeldes on püssis üks kuul ja lasta saad seda ainult ühe korra.”
Pingelised treeningud jätkusid ka enne eelmisel nädalavahetusel Saksamaal Erfurtis toimunud MK-sarja viiendat etappi. “Treeningud on läinud hästi,” kinnitas Saskia Alusalu nädal enne Erfurti starte.
“Kui treenerilt selle ja järgmise nädala treeningkavad kätte sain, vajus mul aga suu lahti,” muigas ta. “Küsisin talt, et kas ta ikka mäletab, et ma sel ajal ka võistlen, ta vastas, et ja-jah. Trenni lõpus oli mul aga hea meel, et sain kõigega hakkama. Jaanuari keskpaik ongi viimane aeg, kus on võimalik veel olümpiaks uut vormitippu ehitada, viimastel nädalatel enne võistlust ei ole selles mõttes enam suurt midagi teha.”
Raskete treeningute järel Erfurti MK-etapil tehtud viimased olümpiaeelsed stardid õnnestusid Saskia Alusalul igati hästi.
Läheb olümpiale parimat andma
Olümpiastardini jäänud aja jooksul peab Alusalu arvestama ka oma treeningukaaslaste plaane, neist sõltub näiteks ka aeg, millal ta sõidab Saksamaalt Lõuna-Koreasse. “Hetkel tundub, et kui ma jääksin kauemaks Inzelli, siis ei ole mul seal tõenäoliselt enam kellegagi treenida,” märkis ta. “Üksi ühisstardiga sõiduks valmistuda aga väga hea ei ole, selle ala treeninguteks on vaja gruppi. Seetõttu peangi vaatama, kellega treenida ning millal teiste Inzellis harjutavate riikide koondised Lõuna-Koreasse sõidavad, mitte ainult seda, mis mulle endale kõige paremini sobiks.”
Alusalu treeningkaaslasteks olevad Poola naiste koondise liikmed lahkuvad Inzellist üsna varakult, sest näiteks juba kiiruisutamisvõistluste avapäeval, 10. veebruaril on kavas 3000 meetri distants, kus on võistlustules kolm poolatari. “Ühisstardiga sõidu mõttes pean isegi rohkem arvestama Taani koondise plaane, kuna kõik kolm nende uisutajat lähevad olümpiale vaid seda distantsi sõitma,” ütles Alusalu. “Minu jaoks ei ole samas vahet, kui kaua ma enne võistlust kohapeal olen. Oluline on see, et ma saaksin seal väga hästi trenni teha. Püüan eelkõige kindlustada seda, et oleksin olümpia ajal heas vormis ja eks siis ole näha, kuidas läheb. Tahan kindlasti minna Pyeongchangi endast parimat andma.”
Eesti kiiruisutamine on olümpiamängudel esindatud viiekümneaastase vaheaja, Jõgevamaa sport kuueaastase pausi järel. Põltsamaa kandi sportlastest on enne Saskia Alusalu ja Marten Liivi olümpiamängudele jõudnud vaid jalgrattur Janek Tombak, kes tegi kaasa Sydney ja Ateena olümpial.
“Ma ei olegi selliste asjade peale mõelnud, näiteks ei teadnud ma, et olen üldse esimene olümpiamängudel võistlev Eesti naiskiiruisutaja,” lausus Saskia Alusalu. “Minu jaoks oli olümpiale pääsemine nii normaalne. Teed iga päev trenni ja siis on võistlused – MK-etapid, Euroopa meistrivõistlused, maailmameistrivõistlused, olümpiamängud. Unustad selle ära, et mõnda võistlust peetakse teistest tähtsamaks. USA kiiruisutajate olümpiakvalifikatsiooni võistlusi vaadates selgus, et kõigile, kes olümpiale pääsevad, tehakse näiteks omanimeline riidebränd. See on nende jaoks tõeliselt suur saavutus. Selliste asjade tõttu hakkabki nüüd vaikselt kohale jõudma, et võib-olla on see ikka tõesti natuke eriline võistlus,” nentis ta.
Ka kaks kuud pärast 1994. aasta Lillehammeri taliolümpiamänge sündinud Saskia Alusalu esimesed olümpiamälestused pärinevad üsna noorest east, kuus aastat hiljem toimunud Sydney mängudelt. “Lasteaias ei pidanud me lõunaund magama ning võisime Erki Noole võistlemist vaadata,” meenutas ta. “Kooli ajal saime tundide ajal saalis suurelt ekraanilt vaadata, kuidas Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu võistlesid. Kõige paremini mäletan aga seda, kuidas lapsena käisin Otepääl vaatamas suusatamise MK-etappe ning Saku Suverulli,” lisas ta.
“Minu jaoks on sport alati väga au sees olnud,” märkis Alusalu. “Olen juba kunagi varem öelnud, et ma olen alati halb unistaja olnud – mul peab siht lähemal olema, et ma saaksin selle enda jaoks kindlalt paika panna. Mäletan, et lapsena oli mul unistus sportlaseks saada, aga seda ma enda jaoks reaalselt mõtestada ei suutnud, et ma tõesti võingi tippsportlaseks saada.”
MATI ALEV
