Pühapäeval, 21. jaanuaril oleks üheksakümne aastaseks saanud XX sajandi saja Eesti suurkuju hulka valitud raadio- ja teleajakirjanik Valdo Pant (21. jaanuar 1928 Valgjärve vald – 30. juuli 1976 Tallinn ), kes õppis aastail 1938-1941 Sadala koolis. Selle kooli õpilastele räägitakse tänapäevalgi Valdo Pandi elust ja tööst, siin paikneb osa ajakirjanduslegendi raamatukogust.
Sadala kooli õpetaja Angela Saksingu sõnul räägitakse õpilastele Valdo Pandist viienda klassi kodulootundides. „Oleme tutvunud Valdo Pandi koostatud tööga ,,Elamud Sadalas”, mis on saadud Eesti Rahva Muuseumi arhiivist. Huvitav on selle töö juures Pandi joonistatud Sadala kaart aastast 1939, mida on hea võrrelda praeguse Sadalaga.
Samuti räägime igal õppeaastal ka teiste tundide raames Valdo Pandist ning sellest, mis teda meie kooliga seob. Valdo Pandi 90. sünniaastapäeva tähistasime oma koolis eile, 22. jaanuaril.“
148 trükist Pandi raamatukogust
„Sadala koolis on olemas Valdo Pandi arhiiv, mille Eesti Televisiooni Muuseum annetas meile 2001. aastal. Sinna kuulub 148 teost. Osad on reisiraamatud, osad on klassikute, näiteks Balzaci ja Tolstoi teosed,“ rääkis Angela Saksing. „Need raamatud sobiksid lugemiseks vanemate klasside õpilastele, meie kool on aga vaid kuueklassiline. Küll on Pandile kuulunud raamatuid laenanud lugemiseks õpetajad, ka mina ise,“ lisas õpetaja.
„Pärast seda, kui Valdo Pandi lesk Elsa Pant haigestus ja pidi korteri maha müüma, tuli üle vaadata ka varandus ajakirjaniku töötoas. Seal oli ka Valdo Pandi raamatukogu, mitmes raamatus tema autogramm. Otsustasime annetada raamatud Sadala koolile ja viisimegi need koos ühe kolleegiga Sadalasse. Seal saime jutule Pantide pere naabruses elanud naisega, kes tundis Pandi isa (Valdo Pandi isa oli kohalik konstaabel – J.L). Mul on tunne, et Valdo Pant ja tema vennad said kodunt kaasa väga hea kasvatuse,“ rääkis Vooremaale Eesti Televisiooni kunagine programmidirektor, Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi asutaja Voldemar Lindström, üks Valdo Pandi eluloo uurijaid.
- aasta jaanuaris Eesti televisioonis eetris olnud mälestussaates „Õhtu Valdo Pandiga”, mida saab internetis vaadata Eesti Rahvusringhäälingu videoarhiivist, märgib saatejuht Mati Talvik, et koolipõlves oli Valdo Pant pisut Arno Tali moodi ja õppis selgeks ka viiulimängu, kuid temas oli ka tubli annus Joosep Tootsi.
Koolivenna meenutus
Usutluses Mati Talvikule meenutab Valdo Panti ka koolivend Sadala päevilt, hilisem keeleteadlane Valdek Pall (1927 – 2013). „Meie klassi tuli üks uus poiss. Ta oli tulnud Mustveest. Mustvee oli tollal ka ikka linn. Seal olid teised tavad ja tema riietus oli teine. Ta tuli kooli, lips ees, valge pluusi ja korralikult viigitud pükstega. See tekitas meis võõrastust, üks paar päeva me teda imetlesime. Pant kohanes ka meie kooli seltskonnaga ja edaspidi nii mukitult kooli ei ilmunud. Peagi sai ta klassi priimuseks ja oli samuti eestvedajaks ettevõtmistes väljaspool koolitunde.“
Angela Saksingu sõnul on Sadala koolil olemas koopia Valdo Pandile antud kiituskirjast kooli lõpetamise puhul. Samuti on ta õppetulemused kirja pandud õppenõukogu protokolliraamatusse. „Kindlasti on tulevane teletäht ka mõnel kooli arhiivis oleval pildil. Tema äratundmine on veel ees,“ ütles koduloohuviline õpetaja.
Värvika elulooga mees
Aastatel 1935-1938 õppis Valdo Pant Mustvee eesti algkoolis, seejärel Sadalas ja 1941-1943 Mustvee gümnaasiumi humanitaarharus.
1943-1944 õppis Pant Tartus õpetajate seminaris. Teise maailmasõja ajal teenis ta aastal 1944 Saksa sõjaväe 20. diviisi väljaõpperügemendis, seejärel oli Maardus nõukogude vangilaagris ning 1945 astus Punaarmeesse. Valdo Pant töötas mõned aastad Kohtla-Järvel geograafiaõpetajana, 1948 asus tööle Eesti Raadiosse ja 1966 Eesti Televisiooni.
Teleajakirjanikuna sai Valdo Pant ennekõike tuntuks viis aastat kestnud Teise maailmasõja teemalise saatesarjaga „Täna 25 aastat tagasi“, samuti laulupeoreportaažidega, mälumängude juhtimisega ja üldse praktiliselt kõigega, mis teležurnalistikasse mahub.
JAAN LUKAS
