Maarja Lust on teadaolevalt ainus hambaarst, kes elab Lohusuu kandis. Kuna patsiente pole siin siiski piisavalt, käib Maarja hambaid ravimas Mustvee polikliinikus. Kodukülas Tammispääl osaleb nelja lapse ema aktiivselt kogukonnaelus. Ta ootab pikisilmi, millal jää Peipsil piisavalt tugevaks saab, et kalale minna võiks.
Maarjale meeldibki ennekõike talvine kalapüük. „Asutame koos pereliikmete ja sõpradega kohe kalale, kui piirivalve teatab, et jää on piisavalt paks. Järvele sõidame ATV-ga, meie kodu juurest on Peipsile vaid mõned sammud. Kalastame ennekõike sikuskaga, vahel on abiks ka uss. Kõige rohkem püüame ikka ahvenat, kuid ka kiiska, kes on samuti hea magus kala. Arvan, et suurim kala, mille olen kinni püüdnud, kaalus üle poole kilogrammi. Harrastuskalastaja saigi minust tänu sellele, et Lohusuu valda elama kolisin,” rääkis Maarja suure õhinaga.
Koos kohaliku seltsiga lööb Maarja agaralt kaasa ka Tammispää kalapeo korraldamisel. „Möödunud aastal õnnestus kalapidu igati hästi. Tänavu plaanitseme selle korraldada märtsi algul. Kogukond on meil väike ja nii tuleb nõu ning jõuga ikka sellistel puhkudel kaasa aidata,” lausus ta.
Doktor Lustilt sai küsitud sedagi, kuidas kala söömine hammastele mõjub. „Täpsematest uuringutest andmed puuduvad, kuid seda võin kinnitada, et kala on kasulik kogu organismile,” vastas ta.
Kõige rohkem meeldib Maarjale valmistada toite suitsulatikast või rääbisest, küpsetada kala ahjus, praadida ahvenat.
Valmis Peipsilt inimesi päästma
Varem Torma, nüüd Jõgeva valda kuuluvast Kantkülast pärit Maarja Lust tuli Tammispääle elama 2005. Aastal, pärast Tartu ülikooli lõpetamist. Siis pandi elukaaslase Einariga nii-öelda leivad ühte kappi.
„Ma armusin kohe Peipsimaasse. See paik sai kiiresti omaseks, sest siin elavad sõbralikud inimesed, kes on ka töökad ja tugevad isiksused. On pealehakkamist ja omaalgatust. Tegutseb Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus, mille korraldatud koolitusel olen ka ise käinud. Vajadusel olen valmis Peipsile inimesi päästma minema. Õnneks pole seda seni teha tulnud.“
Maarja Lust on hambaarstina töötanud OÜs Piiri Hambaravi Puurmanis, Tormas, Iisakus. „Kui Mustvees kabinet avati, asusin tööle siia,” lisas ta.
„Peipsi kandi rahva hambad on hambad üldiselt samasuguses tervislikus seisundis nagu mujal Eestis. Sagedane haigus on kaaries. Tavaliselt võtame päevas vastu kümme kuni kolmteist registreeritud patsienti. Valuga tulijad aga tagasi ei saadeta ja nii on abivajajaid mõnel päeval ka kakskümmend.
Hambaarsti töö on ennekõike just vaimselt pingeline. Pead end pidevalt välja ja ümber lülitama. Kord on probleemid hambajuures, siis pead hakkama jälle hammast välja tõmbama. Arvestama peab ka iga patsiendi erineva loomusega. Isikupärased ravialused oma spetsiifiliste haiguslugudega teevad aga minu ameti huvitavaks.“
Lusti sõnul suhtub OÜ Piiri Hambaravi hoolivalt oma töötajate tervisesse. Kohapeale on toodud võimlemisvahendid, millega arstid ja nende abilised saavad oma käsi ja jalgu treenida.
Maarja Lust peab väga vajalikuks ka ennetus- ja selgitustööd, ikka selle nimel, et hambad terved püsiksid. „Räägin alati sellest, kui oluline on hambaid pesta, kuidas seda õigesti teha. Lapsevanematel soovitan laste hammaste tervisele tähelepanu pöörata alates esimeste hammaste tulekust. Harjumus hammaste eest hoolitseda kujunebki välja maast madalast.“
Lust lisas, et nii, nagu igal meedikul, tuleb ka hambaarstil olla valmis abistama inimesi igal ajal ja igas olukorras. „Aeg-ajalt küsitakse minult ka Lohusuu kandis, mida teha ühe või teise hambamure korral. Üsna tihti esitatakse teemakohaseid küsimusi ka mitmetes seltskondades.“
Tammispääle tuleb noori peresid
„Lohusuus pole kunagi hambaarstid patsiente vastu võtnud. Elanike vähesuse tõttu on praegugi omaette stomatoloogiakabineti avamine tasuvuse tõttu küsitav. Eks praegu olegi suund suurematele tervisekeskustele,“ rääkis arst.
Nii, nagu mitmel pool mujal Eestimaal, on Lohusuu kandiski ülekaalus vanemaealised inimesed. Pärast gümnaasiumide lõpetamist lähevad paljud noored kaugemale edasi õppima, töötama ja elama. Kohapeal napib töötamisvõimalusi. „Samas on Tammispää külla endale kodud või suvekodud rajanud mitmed noored pered. Tagasitulijad on enamasti need, kellel Lohusuus juured. Nii on meie küla üsna lasterikas, tühje maju Tammispääl pole,” kinnitas doktor Lust.
„Tammispää (esmakordselt mainitud 1599. aastal Wieska Tamista ) nime all on eesti küla. Naabruses on vene kogukonna küla. Kummalgi rahval on omad traditsioonid, kuid omavahel suhtleme ikkagi,“ rääkis naine Peipsi rannikult.
Tema sõnul ootavad Lohusuu elanikud kogukonnamaja valmimist, mis kohalikke inimesi veelgi ühendaks.
Hobideks muusika ja võimlemine
Maarja Lustil ja ta kaasa Einar Hinno peres on neli last. „Kõige vanem tütar Johanna ja kaheksa-aastane Hanna Karola õpivad Mustvee koolis. Johanna õpib ka Mustvee muusikakoolis ja harrastab võimlemist. Hanna Karola sisustab vaba aega kunstikoolis ja tegeleb samuti võimlemisega. Annabel käib Lohusuu lasteaias: See on armas väike lasteaed, kus õpetajatel on aega iga lapse jaoks. Lapsed saavad laulda, jalutada kirikuaias.
Pesamunaks on aasta ja üheksa kuune Karl-Richard. Kui olen Mustvees tööl, hoiab Karl-Richardit mu ämm, tänu kellele sain lapsepuhkuselt kiiresti tööle tagasi tulla,“ rääkis hambaarst.
Ema Maarja ja isa Einar peavad oluliseks, et lapsed tunneksid maast madalast rõõmu liikumisest ja füüsilisest pingutusest, samuti kultuuriga seotud hobidest. Maarja on ka ise Jõgeva muusikakoolis flööti õppinud. Vahel harva mängib ta seda pilli nüüdki.
Maarja Lusti elukäik
Haridus ja huviharidus
Sündinud 4. jaanuaril 1982 Jõgeva rajoonis Kantkülas
Sadala Põhikool 1988-1996
Tartu Karlova Gümnaasium 1996-2000
Jõgeva I Lastemuusikakool 1990-1996
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna stomatoloogia osakond 2000-2005
Töötanud OÜ Piiri Hambaravi arstina Puurmanis, Tormas, Iisakus. Praegu on hambaarst Mustvees
Lohusuu Kooli hoolekogu liige aastast 2011
MTÜ Lohusuu Rannakultuuri Selts juhatuse liige
MTÜ Lohusuu Lodi juhatuse liikmena Kalahoovi üritustesarja ka Peipsi Öösuusatamise üks korraldajaid.
Toivo Kivi, Lohusuu elanik, ettevõtja ja kogukonnaaktivist
„Sellest, et Maarja Lust endale tubli elukaaslase leidis ja Tammispääle elama tuli, on Lohusuu kogukond tublisti võitnud. Vaatamata aega ja vaeva nõudvale hambaarstiööle, lööb ta usinasti kaasa kohalikus seltsielus. Maarja tunneb naudingut Peipsi ääre loodusest, talvisest kalapüügist järvel. Vajadusel on ta valmis järvele inimesi päästma minema.
Lisaks sellele, et ta on emaks neljale lapsele, jätkub tal hoolivust laste vastu, kes Einari peres varem kasvanud. See loob tugeva üheperetunde. Maarja Lust on tõeline maa sool Peipsimaal.“
JAAN LUKAS
