Palju furoori ja kära tekitanud seaduseelnõu kohta on olnud vastakaid arvamusi. Kes on kolistanud ämbritega, kes on lubanud seaduseelnõust teerulliga üle sõita, kes on lihtsalt bravuuritsenud, saamata aru, miks meile neid seadusemuudatusi vaja on.
Meie praegune töölepinguseadus on olnud muutmata veel sellest ajast, kui Eestis olid veel suured Nõukogude Liidu aegsed tööstusettevõtted, kes töötasid vaid ühe kindla turu jaoks ja kus tööd tehti väga madala palga eest. Viimane selline ettevõtte on ehk Narva Kreenholm, mis on oma tegevust lõpetamas.
Eesti on 15 aasta jooksul väga palju muutunud, odava tööjõuga enam oma ettevõtet üleval ei pea, need ajad ei tule enam kunagi tagasi.
Elu on kiiresti muutunud
Täna selliseid ettevõtteid meil enam praktiliselt ei eksisteeri. Töölepingut on vaja muuta, sest elu Eestis on väga kiirelt muutunud ja aeg on muuta seni kehtinud seadust. Kui me jätkaks täna kehtiva töölepinguseadusega, siis me takistaksime ise oma arenevat majanduskeskkonda.
Võrreldes end lähinaabritega, näiteks Taaniga, siis Heritage Foundationi hinnangul on Eesti tööjõuturu vabadus 51,2 protsenti, Taanis aga 74,7.
Kusjuures ka teised Balti riigid Läti ja Leedu on meist oma seadusandluse koha pealt ees. Täna võib öelda, et iganenud olukord tööturul on muutunud Eesti majanduse nõrgimaks lüliks.
Lugedes IMF-i ja OECD analüüse ning nende organisatsioonide juhtfiguuride väljaütlemisi, torkab paratamatult silma Eesti tööjõuturu kritiseerimine.
Lühidalt võiks kokku võtta karmi tõe sellisena, et kui Eesti soovib majanduskasvu jätkumist, siis tuleb tööjõuturg muuta paindlikuks.
Käesoleva aasta veebruaris Eestit külastanud OECD peasekretär Angel Curria ütles otsesõnu välja, et Eestis on küll tööjõud väga hästi kaitstud, mis aga ei taga automaatselt häid töökohti.
Tema sõnul on Eesti jaoks ülimalt oluline muuta kiiresti kehtivat seadusandlust ja luua tööjõuturul paindlik keskkond, kus nii töötaja kui töövõtja saavad omavahel kergesti asju ajada.
Mõtteviisi tuleb muuta
Uue töölepinguseaduse eelnõus pakutud muudatused aitavad nii töötajal kui ka tööandjal kiiresti muutuvate majandustingimustega paremini kohanduda., seaduseelnõu soodustab pidevat enesetäiendamist ning suunab ka ettevõtteid oma töötajaid koolitama.
Eelnõu eeldab mõtteviisi muutust. Investeerimise all ei saa mõelda ainult materiaalsest poolest. Investeerida tuleb eelkõige inimesse, tema võimalikult heasse haridusse ja täiendkoolitusse. Töötaja on oma riskid maandanud.
Juhul, kui töötaja kaotab töö, säilib talle uue töö otsimise ajaks sissetulek. Töötutoetus tõuseb 50 protsenti eelmise aasta palgast, töötuskindlust hakkavad saama ka need inimesed, kes lahkusid töölt omal soovil, tingimusel, et töötaja eest on tehtud nelja aasta jagu makseid töötuskindlustusfondi. Õppepuhkus pikeneb 20 päevani, kusjuures säilitatakse töötaja keskmine palk.
On avalik saladus, et tööandjad ei soovi väga enda juurde tööle inimesi, kellel on plaanis saada lapsi ja keda ei saa ettevõtte majandusraskustesse sattumisel koondada nagu iga teist töötajat. Mis on selle tagajärg? Töötaja, kes on lapseootel, on võrreldes teiste töötajatega tööturul ebavõrdsemas olukorras, sageli ei riski tööandjad neid tööle võtta.
Eriti raskelt mõjub tänane seadus väikeettevõtetele, keda Eestis on enamus. Kas keegi kujutab ette väikest külapoe omanikku, kes on otsustanud oma äri sulgeda, töötajad koondada, aga ei saa koondada lapseootel töötajat ja peab pika aja jooksul talle omast taskust palka maksma?
Aga just selline olukord on meil tänase töölepinguseadusega. Olukord, kus ettevõte peab koondatutele maksma, kuigi ka ettevõtja on kogu aeg teinud makseid töötukassasse, tundub majandusloogikat eiravana. Sellise jäiga ja paindumatu seadusega on raskesse olukorda pandud nii tööandjad kui ka töötajad.
Seadusemuudatuste märksõna on paindlikkus ja see kehtib nii töötaja kui tööandja suhtes. Samuti võiks ära märkida bürokraatia vähenemist, näiteks kaovad ära tööraamat, isikukaardi kohustuslik vorm, töökoha sisekorraeeskirjade kooskõlastamise kohustus Tööinspektsiooniga.
Vanaviisi jätkata ei saa
Samuti tasub mainimist, et investeeringud töötaja tasemeharidusse vabastatakse erisoodustusmaksust. Suuresti on seadusemuudatuse mõte ka see, et töötajad, kes on mingil põhjusel kaotanud oma töö, leiavad kiiremini uue töökoha ja tuuakse senisest kärmemini tööturule tagasi.
Selle protsessi tõhustamiseks on plaanis liita tööturuamet ja töötuskassa, millega tõuseb teeninduse kvaliteet töö kaotanute jaoks.
Nüüd, kus maailmamajandust on tabanud langus, ei saa ka Eesti paljude asjadega vanaviisi jätkata. Peame üles leidma seni kasutamata reservid.
Leian, et need töölepinguseaduse muudatused on hädavajalikud, kui tahame jätkata edukal kursil ja olla konkurentsivõimelised maailmamajanduses. Nende seadusemuudatusega võidavad meie ühiskonnas kõik.
KRISTIINA OJULAND,
Riigikogu liige, Reformierakond
