Neljapäeval toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil oli päevakorras Kamari paisjärve põhjakalda detailplaneeringu kehtestamine. Aastatel 2006-2008 puhastati järv setetest ning renoveeriti sealsed hüdrosõlmed. Juba paisjärve puhastustööde käigus nähti ette, et sinna rajatakse edaspidi suplusrand, mis on tänaseks päevaks saanud nii kohalikele kui kaugemalt tulnud inimestele mõnusaks suvituspaigaks. Põltsamaa vallavalitsuse ehitusnõunik Margi Ein lausus, et Kamari paisjärve põhjakalda detailplaneering algatati 8. septembril 2009. Planeeringuala piirneb Põltsamaa-Kamari riigimaanteega ning Mardi katastriüksusega. Ehitusnõuniku sõnul on detailplaneeringu eesmärgiks paisjärve põhjakalda ehituskeeluvööndi vähendamine ja rannahoonele ehitusõiguse andmine.
i
Kavandatava detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsuteed, parkimine, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus ja heakord. Planeeringuala suuruseks on 2,5 hektarit. Ehitusnõunik lausus, et kavandatav detailplaneering ei muuda Põltsamaa vallas kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud erinevate institutsioonide tehtud ettepanekutega, teiste seas Jõgeva maavanema ettepanekutega. Kamari paisjärve põhjakalda detailplaneering võeti vastu tänavu 15. aprillil. Detailplaneeringu koostas Taevane OÜ Elvast ja see on läbinud seaduses ette nähtud avaliku väljapaneku, mille käigus ühtki ettepanekut ega vastuväidet ei laekunud. Keskkonnaamet andis käesoleva aasta 19. juuli otsusega nõusoleku kõnealuse järve põhjakalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei kahjusta Kamari paisjärve äärseid looduskooslusi, järvele juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat teed ning tagatud on vaba liikumine kaldaäärsel alal.
Põltsamaa vallavolikogu liige Väino Treiman tundis istungil huvi, kas järve ja suplusranna osas on ka edaspidi kavandatud hooldustöid, mis tulevad tasuda valla eelarvest. Tema sõnul kipub järv juba uuesti kinni kasvama ning seal vohavad vetikad. Samasugune probleem on Treimani sõnul ka Pajusi suplusrannas, mis ei asu küll Põltsamaa valla territooriumil. Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul ei saa ükski valla poolt rajatud ehitis ega rajatis toimida nii, et seda edaspidi enam ei hooldata. Kamari paisjärve ja suplusranna korrashoidmiseks tuleb ka edaspidi eelarvesse kulusid planeerida. Tänavune kogemus on näidanud, et kui tuul on järve poolt, siis kannab see rannaalale hõljuvvetika, mis jääb lastele mõeldud supluskoha võrgu taha pidama. Vallavanema sõnul on mõeldud sellelegi, et paigaldada juba saja meetri kaugusele rannast vette täiendav võrk, mis ei laseks hõljuvvetikal randa kanduda. Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia Lust nentis, et vetikate vohamine on eriti iseloomulik tänavusele erakordselt soojale suvele ja tagasihoidlikumate soojakraadidega suvitushooajal see probleem nii terav ei ole.
Vallavolikogu otsustas Kamari paisjärve põhjakalda detailplaneeringu kehtestada.
i
TOOMAS REINPÕLD
