Möödunud reedel oli viimane tööpäev seoses haldusreformiga tegevuse lõpetanud Jõgeva maavalitsuses. Senise Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul on maavalitsuses töötanud inimesed nõutav tööjõud ka uutes oludes. Svjatõšev ise asus oma teadmisi ja oskusi uuest aastast rakendama Jõgeva abivallavanemana.
Teist perioodi maavanemana töötanud Viktor Svjatõšev vaatas tagasi maavalitsuse tegevusele nii riigivõimu esindajana maakonnas, kriiside lahendajana, arengu tagamisele kaasaaitajana erinevates piirkondades ja Jõgeva tutvustajana välismaa koostööpiirkondades.
Kuidas möödusid viimased töökuud ja töönädalad maavalitsuses, kuivõrd jäi nii-öelda kohvrite pakkimise kõrval aega sisuliseks tööks?
- detsembriks pidid maavalitsuse töötajad viima oma kabinettidest isiklikud asjad ja jätma võtmed kabineti ukse ette. See oli viimane tööpäev maavalitsuses. Kuni selleni jätkus ka sisuline töö.
Teie kui kapten lahkusite laevast viimasena?
Jah. Lubasin töökaaslastele, et olen viimane, kes tuled kustutab ja majast ära läheb.
Hingekosutav on märkida, et Jõgevamaal väärtustati ja põlistati maavanema amet. Viimati ametis olnud maavanemad istutasid Sõpruse parki maavanemate puu. Silindrisse paigaldati ürik kõikide maavanemate nimedega erinevatest Eesti iseseisvusperioodidest. Kas teistsugustes oludes oleks Teil jätkunud energiat maavanema ametis jätkata?
Kui maavalitsusi poleks likvideeritud, oleks minu ametiperiood maavanemana kestnud veel üle kahe aasta. Mul jätkunuks soovi ja tahtmist senikaua jätkata.
Kui palju on teada maavalitsuse töötajate tulevikust uues olukorras?
Meil töötasid avara silmaringiga võimekad spetsialistid. Neil ei tohiks tekkida muret uute ja huvitavaid väljakutseid pakkuvate töökohtade leidmisega. Maavalitsuses on omandatud väärt kogemusi. Mitmetel on uus töökoht juba teada.
Millise valiku Teie teete?
Kaalusin võimalust minna eraettevõtlusse. Esialgu asusin siiski tööle Jõgeva vallavalitsusse ühena abivallavanematest. Esimene tööpäev oli 2. jaanuaril. Arvan, et mul on Jõgeva valla elanike teenimiseks piisavalt teadmisi ja kogemusi.
Millised asutused hakkavad paiknema senises maavalitsuse majas?
Tõenäoliselt hakkavad senises maavalitsuse hoones paiknema erinevad riigiasutused. Senistest olijatest jäävad sinna majja Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja Rahvakultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist. Maja hakkab haldama talitus, mis allub rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnale. Talituse juhatajale hakkab alluma kaks senise arengu- ja planeeringuosakonna spetsialisti ning arhivaar.
Mida arvate, kuivõrd inimesed märkavad oma igapäevastes toimingutes, et maavalitsused on likvideeritud? On sellel ka teatud psühholoogiline mõju?
Arvan, et algul on mõni aeg segadust, aga aja jooksul loksub kõik paika.
Maavalitsused täitsid riigi esindajatena maakondades stabiilselt ja korrektselt oma seadusest tulenevaid funktsioone, mistõttu avalikkusele me võib-olla väga silma ei paistnud.
Küllap jõudsid elanikud harjuda ka maavalitsuse ülesannete järjepideva kärpimisega. Seoses haldus- ja riigireformiga jaotakse need ülesanded erinevate asutuste vahel. Algul võib see põhjustada teatud keerulisi olukordi, inimesed ei pruugi teada, kuhu nad peavad pöörduma ühe või teise probleemiga. Loodetavasti saab aga vajalik teave varsti selgeks.
Teie laual on aukiri riigihaldusminister Jaak Aabilt ja peaminister Jüri Rataselt.
Seoses maavalitsuste töö lõpetamisega olid peaministri ja regionaalhalduse ministri vastuvõtule kutsutud maakondade esimesed ja viimased maavanemad. Öeldi tänusõnu, meenutati toimunut. Kunagine Tartu maavanem Robert Närska avaldas arvamust, et lõppenud olukord võib veel spiraalipidi tagasi tulla: nimelt Lätis ja Soomes on tulnud kõneaineks maavalitsuste taastamine, sest nende järele tuntakse vajadust.
Mis võib olla selle põhjuseks?
Eelkõige see, et kohapeal on vaja pädevat ja kogu maakonda tundvat riigiasutust. Maavalitsuse üheks oluliseks funktsiooniks oli olla sillaks kõrgete ja kaugete riigiametite ning kohalike omavalitsuste ja elanikkonna vahel.
Paljud maavalitsused võtsid kriitilistes olukordades enda peale n-ö esimese tule ja asusid tegutsema, kui taheti maakondade huve eirata. Nii seisime vastu kohalikele haiglatele alluvate kiirabibrigaadide likvideerimisele ja päästekomandode kaotamisele väiksemates keskustes. Jäime küll suuresti kaotajateks. Oluliseks tuleb aga pidada ka probleemide tõstatamist. Osalise võidu saavutasime autoregistribüroodega. Esiletõstmist väärib siseturvalisuse komisjoni loomine ja tegevus. Koostöös Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse ja politseiga käivitati kaisukarude projekt, mille tulemusena riskiperede lapsed saavad kaisulooma, millel lasteabi telefoninumber.
Eriti oluliseks võiduks pean aga kohtupidamise jäämist Jõgevamaale ning uue kohtu ja politseimaja ehitamist. Toonane siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang allkirjastasid Jõgeva maavalitsuses dokumendi, mis tagas nüüdisaegse politsei- ja justiitshoone ehitamise Jõgevale. Vastutusrikas tegevusvaldkond oli maavanematel ja maavalitsustel ka sigade katku massilise leviku perioodil. Kui tekib kriisiolukord, kus vastutavad ametkonnad ei tule oma tööga toime, siis peavad sekkuma kohapealsed võimud. Neil pole enam kuhugi taganeda.
Haldusreformi ettevalmistamise perioodil oli maavalitsus omavalitsustele koostööpartneriks. Olen kindel, et saime anda märgatava panuse, et Jõgevamaal kujunes välja praegune haldusreformijärgne administratiivne jaotus.
Kuivõrd saab maavalitsuste kaotamist otseselt seostada praeguse üleriigilise koalitsiooni halduspoliitikaga?
Maavalitsuste kaotamise protsess sai alguse palju aastaid varem. Kui eelmine valitsus pidas ühinenud omavalitsuste normaalse toimimise huvides maavalitsuse likvideerimise mõistlikuks tähtajaks 2018. aasta juulit, siis tänane koalitsioon otsustas maavalitsused kaotada pool aastat varem.
Kuidas õnnestus Jõgeva maavalitsusel Teie hinnangul täita üht oma funktsiooni – tagada Jõgevamaa piirkondade tasakaalustatud areng?
Jõgevamaa jaguneb Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee piirkonnaks. Neljandaks regiooniks võib pidada Tabivere piirkonda, mis on tugevamalt seotud Tartu suunaga ja nüüdseks ka Tartu vallaga ühinenud. Usun et koostöös omavalitsustega suutsime regionaalsetest projektidest pärinevad rahad jaotada üldjoontes piirkondade vajadusi arvestades.
Viimane suurem rahade jagamine toimus Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetme raames, kus olime taotluste esitamisel võrreldes paljude teiste maakondadega edukamad ja kärmemad. PKT tegevuskavad koosnevadki maakonnasiseselt kokku lepitud kõige olulisematest arendustest.
Küllap on Jõgevamaal toimetulekut, siin elamist ja töötamist soodustanud tulemuslikult lõppenud läbirääkimised bussi- ja raudteetranspordi korraldamiseks.
Kuidas on õnnestunud Jõgevamaad Eestist väljaspool “müüa”?
Maavanema ja maavalitsuse roll oli ka Jõgevamaa tutvustamine välisriikides ja sealsetes turistides siiatuleku vastu huvi tekitamine. Koostööpartnerite osalemisel toimusid kontaktseminarid ning Suure Paunvere Väljanäituse ja teistegi ürituste ühiskülastused.
Emotsionaalselt on hästi meelde jäänud, kuidas Moldovat külastanud Jõgevamaa delegatsiooni koosseisus viibinud Soome sõpruslinna, Kaarina, linnapea Harri Virta rääkis sealsele rahvale Jõgevast kui Eesti külmapealinnast ja Jõuluvana kodust.
Teie kabinetti jäid veel mõned kirjanik Heiki Vilepi lasteraamatud Jõksi rännakutest Jõgevamaal?
Nende raamatute valmimine oli sümpaatne ja huvitav ettevõtmine nii silmaringi laiendava lugemise pakkumisel kui ka Jõgevamaa tutvustamisel algkassiõpilastele. Kinkisime raamatuid esimese klassi õpilastele, keda võtsime vastu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis.
Usutavasti avaneb 2018. aasta sügisel võimalus ka alles jäänud Jõksi raamatud esimese klassi õpilastele kinkida.
Maavanema kabinetti kaunistavad mitmed maalid Jõgevamaaga seotud ajaloolistest isikutest. Kus need tulevikus paiknema hakkavad?
Minu hinnangul on neile sobiv koht Jõgevamaa gümnaasium. Seal on maalide hoidmiseks piisavalt pinda. Maalid võimaldavad õpilastele põhjalikumalt tutvustada ajalugu. Küllap saab neid koolis tutvustada kõikidele huvilistele.
JAAN LUKAS
