Vaimastvere kool valmistus jõuludeks päkapikunädalaga. Igasse päeva mahtus nii põnevaid ja harivaid tegevusi õpilastele kui ka kogukonda kaasavaid ettevõtmisi.
Õige vahva jõulumelu meelitas õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja kohalikud elanikud Vaimastvere kooli teisipäeva õhtul. Õhus levis magus piparkoogi, vahvli ja glögi hõng. Kõlas sulnis jõulumuusika, mida saatis sagimine ning jutuvadin – nii nagu ehtsal jõululaadal ikka. Õpilaste müügilettidel leidus maitsvaid pühadeküpsetisi, kaunistusi, linikuid, helkureid ja mänguasju, mis pakkusid avastamisrõõmu kõigile külastajatele.
Esimese klassi õpilane Verona ja teises klassi õppiv Janis olid ennast ühise leti taha sättinud. Verona sõnul osteti kohe alguses päris palju väikseid mänguasju. Samuti läksid kiirelt kaubaks kodused, onu küpsetatud küpsised. Nii Verona kui Janise plaan on laadalt teenitud raha alles hoida ning juurde koguda. 3. klassi õpilase Oliveri ning viiendiku Markuse äri õitses, kõike nõutum kaup olid helkurid nii võtmehoidjana kui prossidena.
Lisaks viisid keele alla kamapalli, kuivatatud jõhvika ja karamelliga maiused. Helkurid meisterdas laadale Oliveri ema. Erilist tähelepanu äratasid aga poisi ning isa meisterdatud kadakast võtmehoidjad. Oliveri rääkis, et ta põletas puuseibidele mustrid ise. Poiss märkis, et kadakast võtmehoidjaid on ta ka varem laatadel müünud ning neid on palju ostetud. Cäroly laual püüdsid pilku ruumilised lumememmedega jõulukaardid, mida tüdruk oli noortekeskuses meisterdanud. Laual olid ema heegeldatud värvilised linikud. Eriti rõõmsas tujus olid aga 5. klassi õpilane Christina ning kuuendik Marii Maria – nemad kogusid jõululaadal raha klassiekskursiooniks.
Pärast väikest nõupidamist sõnasid tüdrukud, et nende unistus on minna klassiga Tallinnasse batuudikeskusesse. Ja oh jõululaadaimet, vähem kui tunniga hakkasid kauplejate lauad hõredamaks muutuma! Kes ostu kohe ei sooritanud, jäi hiljem väärt kraamist ilma.
Koolile ainult parimat
Vahva jõulunädala korraldamise taga on 8. klassi õpilased Annela ja Emili. Neile oli abiks üheksandik Cerle ning sotsiaalpedagoog Deili Matson ning õpetaja Kerli Pamberg-Mägi. “Mina olen päkapikk, kes neid aitab. Tegin plakateid ja kui on vaja rääkida, siis tulen mina oma kõva häälega appi,” muheles Cerle. Annelale ja Emilile on jõulunädala korraldamine loovtöö ülesandeks.
“Tahtsime midagi põnevat korraldada, nii et õpilastel ja õpetajatel oleks lõbus,” sõnas Annela. Cerle rääkis, et mullu oli neil koolis päkapikuöö, mida ta üheskoos Eveli Leego ja veel mõne õpetajaga. Toona toimus päkapikudisko ning jõulupidu. “Tänavu keerasid Annela ja Emili vinti juurde ning tegevust jagub terveks jõulueelseks koolinädalaks,” märkis tüdruk.
Jõulunädala sündmuste valimisel oli oluline mõelda, mis köidaks nii õpetajaid kui õpilasi. Cerle selgitab, et sisuliselt on neil enne jõule 1. september. Tänavu jäi kooli algus reedele. Nii otsustas kool avaaktuse pidada 4. septembril, et lapsed ei peaks üheks päevaks kooli sõitma. Nüüd võetakse koolis ööbimisega aktuse päev tagasi. Jõulunädala eestvedajad Emili ja Annela kinnitavad, et lisaks õppetööle on vaja aega lõbutsemiseks.
Cerle lisas, et värske õhk mõjub õppimisele virgutavalt ning siis ei tule koolistress kimbutama. Pealegi pole väljas veel nii külm, et ei saaks midagi teha. Näiteks algasid jõulunädala tegevused esmaspäeval Kursi kiriku külastamise ning Kassinurme hiies käimisega. “Meile räägiti jõulu- ja rahvakommetest, saime koos grillida; ilm oli eriti mõnus, kõigil oli lõbus. Isegi lumesõda sai mängitud,” sõnas Annela.
“Mulle meeldib, kui kõik on õnnelikud ja neile meeldib. Kui teised on õnnelikud, oleme ka meie rahul,” sõnas Cerle jõulunädala kokkuvõtteks. Annela ja Emili olid aga rõõmsad, et nii palju inimesi oli kohal tulnud.
Kasulikke nippe
Kel jõuluostud laadal tehtud, siirdusid töötubadesse, kus sai meisterdada tuulekellasid, laternaid, helkureid, jõulukaarte, soolataignast kuuseehteid ning sportida. “Õpetajad õpetavad lapsi erinevaid asju meisterdama. Saame neid kasutada kooli kaunistamisel või siis viib igaüks oma meisterduse koju,” selgitas Annela. Korraldajatelgi oli plaan töötubades osaleda. Tüdrukud olid südamega asja juures ning enda eeskujuga näitavad nad teistelgi õpilastele, et töötubadesse on hea minna.
Tööõpetuse õpetaja Urmas Ründva valmistas huvilistega tuulekellasid, õpilasnõustaja Maarika Aru aga helkureid. Maarika naerab ja teatab, et sai helkurite tegemise nipi katse-eksituse meetodil selgeks nädalavahetusel. Esimene helkur läks küll aia taha, aga siis hakkas järjest paremini välja tulema – juba nii hästi, et võib teistelegi õpetada. “See siin on musi, ühe pai andsin juba ära,” näitab Maarika värviliste pärlitega kaunistatud helkurit, millel trükitud tähed annavad kokku sõna “musi”.
Helkur on pimedal ajal hädavajalik. Lisaks saab väärtuslikust elupäästjast teha omanäolise ehte. Käiku lähevad kõik vanad kaelakeed, paelad ja pärlid – fantaasial pole piire. Salanipina pikiti pärlid kummipaelale, nii on helkur vastupidavam ja kui kuhugi taha kinni jääb, ei lähe see katki.
Kunstiõpetaja Vesta Saare juhendamisel valmisid kindamustrimotiividega jõulukaardid. Mustri loomiseks kasutati nii pakkepaberit kui spooni. Õpetaja Kerli juhendamisel “küpsesid” noorte osavate näppude vahel soolataignast ehted. Salasegus oli niipalju soola, et ehted kuivavad täitsa kõvaks.
Kuigi kodus oli Kerli ehteid küpsetanud, siis koolis panid nad meisterdused sooja kohta seisma, et need ära kivistuksid. Jõuluvalgust aitas luua õpetaja Eveli Leego. Tema juhendamisel sai valmistada klaaspurkidest jõululaternaid. Kui näpud soojaks tehtud, oli paslik liikuda võimlasse, kus eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ell Vahtramäe toetusel sai korvpalli vabaviskeid harjutada.
Õpilaste õhtu jätkus diskoga ning ööbimisega oma klassis koos klassijuhatajaga. Kokku jäi öökooli pea poolsada õpilast. Kolmapäeval sõitsid nooremad õpilased Rakverre teatrisse. Neljapäeval sisustati vahetunnid jõulumängudega, kaunistati piparkooke ning toimus jõulupidu. Reedel oli Vaimastvere kooliperel ühine jõululõuna ning vaadati filmi.
MARGE TASUR
