|
<span>
Viimasel ajal müüakse laatadel Soomest toodud rääbist Peipsi rääbise pähe, kusjuures müüjad petavad ostjaid katsepüügi-kala jutuga suisa häbematult. |
Toimetusse saatis kirja Lohusuu kalalaadal käinud naine, kes teatas, et jutud Peipsi rääbisevarude säilitamisest ja kala püüdmata jätmisest ei vasta tõele. Nimelt müünud Lohusuu kalalaadal mitu firmat suitsurääbist, kusjuures oma kaupa reklaamisid müüjad kui Peipsist pärit kala.
Naine küsis, kuidas saab tegemist olla Peipsi rääbisega, kui seda kala järvest praegu üldse püüda ei tohi. Talle öeldi, et tegemist on n-ö katsepüügiga, mis on lubatud ja mille kalurid realiseerida võivad.
Naist jäi mure rääbise pärast tõsiselt vaevama, sest ka paljud Peipsi kandi teede ääres kauplejad pakuvad Peipsist püütud rääbist. Sellepärast pöörduski ta ajalehe toimetusse, et aitaksime välja selgitada, mis tegelikult toimub.
Naine tahtis teada, kas tal on veel kunagi võimalik poest või ka otse kaluritelt seda kala osta.
Ebaseaduslikku püüki pole avastatud
Keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran tunnistas, et käesoleval aastal on rääbisepüük Peipsi, Pihkva ja Lämmi-järvel keskkonnaministri möödunud aasta 23. detsembri määrusega tõepoolest keelatud.
“Kiirotsing meie rikkumiste andmebaasist ei näita ka ebaseadusliku rääbisepüügi juhtumeid Peipsi järvest. Nii et Peipsi rääbisega ei oleks kõnealusel laadal tohtinud tõepoolest tegemist olla,” nentis Maran.
TÜ Eesti Mereinstituudi teadur Väino Vaino kinnitas, et tänavu ei ole rääbist koostöös kaluritega teaduslikul eesmärgil kastmõrraga üldse püütud. Küll on seda tehtud neljal varasemal aastal. Vaino sõnul ei ole seda tehtud seepärast, et keskkonnainspektsioon paremini ebaseaduslikku püüki ohjata saaks ja et seaduserikkujatel ei oleks võimalik turustada ebaseaduslikult püütud rääbist teaduspüügil püütu pähe.
“2010. aastal oleme ise traaliga püüdnud vaid 50 kilo rääbist, kuhugi müüki pole see läinud. Soome ja Peipsi rääbisel saaks analüüsiga vahet teha, kui keegi selleks vaid soovi avaldab,” lisas ta.
Rääbisevaru olukord oli Vaino kinnitusel seni halb ja kutselist püüki ei saanud avada. Seni oli võimalik koostöös kaluritega püüda teaduslikuks otstarbeks igal aastal üks tonn rääbist, kusjuures osa raha müüdud saagi eest kanti ka riigieelarvesse. Praegune kalavaru on Vaino hinnangul aga selline, et juba järgmisel aastal võiks kõne alla tulla ka veidi suuremahulisem kutseline püük. Selle läbiviimist võimaldaksid ka uued mõrrapüügi regulatsioonid (teatamine saagist, mis on tähtis, et püügikvooti ei ületataks, jne).
Ilmastikutingimused ei sobinud
Põhiline põhjus, miks meil rääbist napib, on ilmastikutingimused. Nimelt koeb rääbis jää all. Ja kui jääd pole, ei saa ta ka kudeda. Teiseks on koha liiga palju ning see kala paneb väikesed rääbisemaimud nahka.
Kolmas probleem on Peipsi kehv sanitaarne olukord. Kevadine muda hävitab palju kalamarja.
Need põhjused tõi loodusuurijate suvepäevadel Mustvees oma ettekandes välja keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko.
Mullu oli püügis kaks arvestatavat rääbisepõlvkonda. Majanduslikust aspektist olukorda hinnates tuleb aga tõdeda, et rääbisega Peipsi kalur tänapäeval enam ellu ei jääks, kuid kohapüügiga küll. Kohasaagi rahaline väärtus moodustas 2008. aastal ligikaudu 56 protsenti kogu väljapüütud kalasaagi väärtusest
Rääbis
*Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv kala
*Rääbis võib kasvada kuni 45 cm pikkuseks ja 1,2 kg raskuseks, kuid tavaliselt jäävad mõõdud palju tagasihoidlikumaks
*Rääbis on levinud Põhja-Euroopas ja Suurbritanniast kuni Loode-Venemaa järvedeni, samuti riimveelistes veekogudes
*Eestis on levinud Peipsi järves, Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemiste järves
*Rääbise arvukus Peipsi järves on oluliselt kahanenud
Allikas: Vikipeedia
iii
HELVE LAASIK
