Vingumürgituste ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks peab siseministeerium vajalikuks teha vingugaasiandur lähiaastatel kohustuslikuks neis kodudes, kus kasutatakse puuküttel ahju, pliiti või kaminat.
Siseministeerium saatis tuleohutuse seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse tagasiside saamiseks kooskõlastusringile. Muudatusettepanekud on tingitud soovist veel enam tuleõnnetusi ennetada ja hoida tekkivaid kahjusid võimalikult madalal, sest tuleõnnetused on peaaegu alati välditavad. Oleme jõudnud ühiskonnas tasemele, kus tuleõnnetuste ja -surmade drastiliseks vähendamiseks on vaja uut lähenemist. Seda mõtet kannab nii kohustuslik vinguandur kui ka koduste küttekollete korrastamise suurprojekt, kus koos päästeameti ja kohaliku omavalitsusega aitame muuta tuleohutumaks nende inimeste kodud, kel pole võimalik end ise aidata.
Enamik tules hukkunutest sureb vingumürgitusse. 2016. aastal hukkus Eestis tulekahjudes 39 inimest ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi statistika põhjal oli pea 95 protsendil juhtudest surma põhjuseks vingumürgitus. Muudatusettepaneku kohaselt muutuks lähiaastatel vingugaasiandur puuküttel ahju, pliidi või kaminaga kodudes kohustuslikuks. Suitsuandur on kohustuslik juba 2009. aastast ja see annab tulekahjust märku väga varases faasis. Samas puukütte puhul võib vingugaas tekkida ka ilma tulekahjuta ning just sellistes olukordades ongi vingugaasiandur asendamatu. Vingugaas tekib siis, kui siiber liiga vara suletakse või kui küttesüsteemis on vead. Et suitsu- ja vingugaasianduri tööpõhimõtted on erinevad ja suitsuandur vingugaasi ei tuvasta, on ahiküttega kodudes vajalikud mõlemad. Kohustus oleks plaanis kehtestada mitmeaastase üleminekuajaga, mis annab inimestele aega soetada sobiv andur. Juba praegu on kehtestatud kohustus paigaldada nii suitsu- kui vingugaasiandur eluhoonetesse, kus kasutatakse gaasikütet.
Teise suurema muudatusena soovib siseministeerium tuleohutute objektide arvu suurendamiseks kaasata lisaks päästeameti ametnikele ka erasektori tuleohutuse spetsialiste. Ettepaneku kohaselt võiks tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanikel kaduda kohustus edastada igal aastal tuleohutuse enesekontrolli aruanne. Selle asemel tuleks üks kord kolme aasta tagant teha objektil tuleohutusülevaatus, mille võib läbi viia ka erasektori tuleohutusspetsialist või -ekspert.
Soovitame kõigil puuküttega kodudesse paigaldada lisaks suitsuandurile ka vingugaasiandur. Viimane on küll kohustuslik uuest aastast kõigis eluruumides, kus on gaasiboilerid või -soojendajad, kuid soovitame siiski selle muretseda oma ahiküttega koju juba täna.
Mõned näited vingugaasianduri hädavajalikkusest. 5. detsembril kell 1.03 kutsuti päästjad Viljandi valda Mäeltkülla, kus neli elanikku olid saanud tõsise vingumürgistuse. Inimesed viidi kiirabiga haiglasse. Päästjad selgitasid, et ving võis tuppa imbuda kinni vajunud siibri tõttu. Siiber aga oli kinni vajunud siis, kui siibri pealt võeti ära sinna varem kuivama asetatud riided. Juhime tungivalt tähelepanu, et kütteseadmetega elamus on ohutuse tagamiseks vajalik kasutada vinguandurit, mis ülimürgise lõhnatu ja nähtamatu gaasi tuppaimbumisest helisignaaliga märku annab. Käesoleval aastal on Eestis isesulgunud või liiga vara suletud siibriga kütteseadmest tuppa sattunud vingu tõttu hukkunud juba viis inimest. Üks Tallinnas, üks Tartus ja kolm Võrumaal.
Teine juhtum on Saaremaalt. 4. detsembril kella 11.53 paiku kutsusid kiirabi Saaremaal Võhma külas elumajja kohale päästjad. Kiirabiarsti sõnul näitas nende vingugaasiandur suurt näitu ning nad palusid päästjaid asja kontrollima. Sündmuskohal selgus, et korsten oli sisse kukkunud ning ilmselt seetõttu imbus eluruumidesse ka vingugaas. Küttekolde kasutamine keelati ning tehti selgitustööd.
MERJE KLOPETS, siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik
