Avinurme tuntuim isetegevuskollektiiv on ilmselt sealne puhkpilliorkester. Kuid lisaks puhkpillimängijatele tegutsevad Avinurmes ka nais- ja meeskoor. Naiskoori tuumik on sama juba palju aastaid ja sellepärast püsib koor koos.
Ammuse kooriliikme, raamatupidaja ametit pidava Ruth Toominga sõnul neil väga suurt lauljate vahetumist kooris toimunud ei ole. Koori tuumik on sellest ajast, mil Ruth nendega liitus, sama. Kuid noori liikmeid oleks ikkagi juurde vaja. Ajal mil Lii Karro Avinurme koolis muusikaõpetajana töötas, tuli osa neidusid naiskoori laulma. Kohalike noorte peale kahjuks loota ei saa, sest peale kooli lõpetamist või mujal eriala omandamist lähevad nad sealtkandist sageli ära. Ruth Toominga oma tütargi, kes varem kooris kaasa laulis, elab ja töötab praegu hoopis Austraalias.
Mõtlevad ise põnevaid asju välja
Ruth liitus naiskooriga 1999. aastal. “Koor on loodud 1990. aasta jaanuaris, tookord oli laulmas 32 naist. Enne naiskoori loomist olid siin tegutsenud meeskoor ja segakoor. Meeskoori juhendas siis Viiu Maior. Ulvi kandis elavad naised koondas kokku toonane kultuurijuht Anne Vett, kes ka ise Ulvi külas elab, seal käis laulmas kuus-seitse naist, kellest viis on siia tänaseni jäänud.
Enne Avinurme naiskooriga liitumist tegutses Ulvil naisansambel, kuid juhendaja puudumise tõttu jäi see soiku. Naiskooris nooremaid hääli vaja ja nii me siia sattusimegi. Ulvilt tuleme kohale kord ühe, siis jälle teise Ulvi külas elava kooriliikme autoga. Kui meid rohkem Ulvist Avinurme laulma käis, oli selleks otstarbeks lausa buss tellitud. Põhiliselt laulavad kooris õpetajad ja lasteaiakasvatajad, kuid koori liikmete seas on ka raamatupidajaid, apteeker jt. ametite esindajaid. Ka taluperenaisi. Koori asutajaks võib pidada tollast Avinurme kultuurimaja juhatajat Ülle Toomingat, kes oli kauaaegne koori president. Juhendanud on meid algusest peale Maris Laht, keda mõnikord asendab ka Lii Karro. Ehkki päris alguses juhendas ka Tiiu Veisner. Vahel võtab ta nüüdki meie üritustest osa, aga tervislikel põhjustel enam aktiivselt koori tegevuses osaleda ei saa. Meie koor on Eesti Naislaulu Seltsi liige. Oleme vahel meeskooriga ühiseid projekte läbi viinud. Nais- ja meeskoori näol on tegemist erinevate seltskondadega ja koos segakooriga proovi tehes viskame nalja, et segakoori liikmed segavad üksteist,” jutustas Ruth Tooming.
“Eestis tegutseb hulga koore, mis tulevad kokku ainult selleks, et kasvõi järjekordsel laulupeol osaleda. Meil vahepause ei ole olnud. Kui laulupidu pole tulemas, siis mõtleme ise midagi huvitavat välja. Oleme paaril-kolmel korral osa võtnud Eesti Naislaulu Seltsi võistulaulmisest. Aastal 2005 saime C kategooria kooride hulgas kolmanda koha ja aastal 2008 teise koha. Samal, 2008. aastal, tunnustati meid ka aasta parima naiskoori tiitliga. Oleme pälvinud ka parima maakondliku koori nimetuse. Mõistagi on meil olemas oma häälerühmad. Aga vanemaks saades tahavad kõrgemates häälerühmades laulvad naised liikuda madalamatesse häälerühmadesse, näiteks sopranid altidesse. Seetõttu oleks nooremaid lauljaid juurde vaja. Lauljaid tuli meile tavaliselt juurde siis, kui välisreisid ees olid. Kord tegime lausa projekti ja läksime külla Avinurme valla sõprusvallale Soomes. Kui tavaliselt lähevad koorid välisreisidele justkui vaesed sugulased, vaadates kelle juurde ööbima saavad, siis meie läksime uhkete tegelastena, kes kõik ise kinni maksavad. Selleks, et projekte saaks kirjutada, moodustasime ka oma MTÜ,” rääkis kauaaegne Avinurme naiskoori liige.
Esinetud on isegi punklaulupeol
Naiskoor koguneb proovi tegema igal esmaspäeva õhtul. Ruth Toominga sõnul on tal vahel enne proovi tunne, et ei taha sinna minna, aga kui juba kohale jõuab, siis pakub proov põnevat vaheldust igapäevarutiinile. Kui ees on tähtsad esinemised, siis peab mõistagi sagedamini proove korraldama.
Kahel aastal on Avinurme naiskoor osalenud Tartus vaimulikul laulupeol, kus on tavalaulupidudega võrreldes hoopis teistsugune repertuaar. Ja kahel korral ka punklaulupeol. Aastal 2006 käisid Avinurme naised laulmas Läänemaal Lihula ja Matsalu kandis ning jõuti välja Pärnumaale. Tori kirikust mööda sõites tegid Avinurme naised seal peatuse. Kui kirikulised said teada, et tegemist on naiskooriga, loodeti koht kontserti.
Kaks aastat hiljem, 2008. aastal sai Avinurme naiskooril teoks Saaremaa-Hiiumaa kontsertreis. Ruth Toominga sõnul osutus üheks toredamaks väljasõiduks 2015. aastal Pärnus toimunud Eesti Naislauluseltsi korraldatud laulupidu. Avinurme naised on osalenud ka Toila talvisel laulupeol Jäähääl, kus kõlas kergem estraadimuusika ja kus on kohal olnud sellised tuntud ansamblid nagu Kukerpillid ja Kõrsikud.
Eeloleval suvel terendas Avinurme naiskoorile juba Horvaatia reis, aga see jääb ilmselt ära, sest reisi võimalikud ajad lihtsalt paljudele ei sobi.
Mõistagi on kõikide isetegevuskollektiivide jaoks väga tähtsal kohal laulupidudel osalemine. Ruth Tooming on käinud kõikidel laulupidudel 1999. aastast alates, lisaks veel Soomes Poris peetud Soome-Eesti ühislaulupeol. Tagasiteel oli laevapere suureks heameeleks ja üllatuseks kogu laev täidetud ühisest laulust.
Juubilarile lauldi lausa südaöösel
Üldiselt koori liikmed koorivälist seltsielu ei ela, kuid mingil määral siiski. Kui mõnel neist on olnud perekonnas juurdekasvu, siis on mindud sel puhul tervitama. Ka mõnes pulmas on üllatusesinejatena osaletud, kui oma elu suursündmust tähistasid Eveli ja Toomas Tooming ning Lii ja Alari Karro. Kunagi läksid laulunaised Kiviõlis Lilian Pärtna juubelile südaööl. “Juubilar oleks ehk enne magamagi jäänud, kuid abikaasat oli ettevõtmisest teavitatud ja ta hoidis naist ärkvel.”
Kooril on mitu esinemiskostüümi, ehkki Ruth Toominga sõnul on naiste seltskonnas riietuse kokku leppimine üsna keeruline. Ka rahvarõivad on koori liikmetel olemas.
Möödunud pühapäeval andis Avinurme naiskoor kontserdi koos Mustvee naiskoori ja Saare valla segakooriga Serviti. Avinurme naislauljad on teinud tõsist koostööd ka Oonurme segakooriga.
Hea koostöö kohalike puhkpillimängijatega
Avinurme naiskoor on selgeks õppinud isegi kaks missat. “Neid on hea laulda, sest sõnu pole teist korda vaja õppida, need on samad. Igal heliloojal on lihtsalt oma muusika. Kui kontserti andma läheme, siis on meil umbes 12 laulu selleks ette valmistatud. Hea koostöö on ka Avinurme puhkpilliorkestriga, sest mitmete meie koori liikmete mehed mängivad seal pilli. Nendega oleme koos reisimas käinud, et kontsert ei piirduks ainult koorimuusikaga.
Nüüd pole enam ammu ühelgi välisreisil käinud ja see on ka üks põhjustest, miks kooriliikmete arv jälle vähenema on hakanud. Suvel kavatseb koor sõita Võrumaale, kus toimub Uma pidu. Seal tuleb ka võru keelseid laulusid esitada. Eks meie oma tünnilaadal ilmselt ka esineme, korraldajad loodavad sellele.
Kunagi oli üks telesaade, kus esinesid naabervaldade koorid, meie olime siis Oonurme kooriga vastakuti. Mustvees koor Meeliko oli Jõgeva naistega vastakuti ja siis läksid meie naised Meeliko omadele appi. Haaslava meeskooriga olime koos laululaagris ja ka mitu korda esinesime koos,” jutustas Ruth Tooming.
Laulavad esimese jõulupüha jumalateenistusel
Kui Ruth Tooming naiskoori laulma tuli, tekkis neil enne 1999. aasta laulupeole minekut mõte, et kas nüüd, kus maailm meie jaoks lahti on, laulupidu üldse rahvale korda läheb. “Kui me laulupeol nägime sinna kogunenud rahvahulka, oli selge, et need ei kao kuhugi. Oleme käinud ka öölaulupidudel nii Tartus kui Tallinnas. Mitte kunagi varem ühelgi meie koori kontserdil nii palju publikut kui 2015. aastal koori juubelisünnipäeva pidamisel. Õppisime isegi kandlemängu selleks puhuks selgeks. Lisaks oli meil seal veel kontrabass, akordion ja löökpillid. See kujunes väga vahvaks kogemuseks, sest enamik naistest polnud enne mingeid pille puutunudki. Arvasime, et saame selle peo pigem lauljad omavahel ära pidada, aga läks teisiti, sest rahvas elas meile aktiivselt kaasa.
Sel aastal võib meid viimast korda esinemas näha 25. detsembril siinsamas Avinurme kirikus. Meil on traditsiooniks igal aastal esimese jõulupüha jumalateenistusel esineda. Puhkpilliorkester ja meeskoor esinevad kirikus jõululaupäeval. Need kontserdid toimuvad alati sõltumata sellest, kas väljas on tõsine pakane või tuisumöll.”
Valla toetus hoiab naiskoori elujõulisena
Ruth Toominga sõnul haldusreform Avinurme naiskoori tegevust ei mõjuta. Keegi kooris laulvatest naistest töökohta ei kaota. Hoopis tema on see inimene, kelle puhul pole veel lõplikku selgust, mis edasi saab. Naise sõnul ta Avinurmest ära minna küll ei tahaks, sest on selle koha ja ka naiskooriga tihedalt seotud ning kõik see on talle hingelähedaseks saanud. Teda paneb hoopis muretsema, kas naiskoor ka edaspidi sel määral toetamist leiab nagu siiani Avinurme vala poolt. Paljude koori väljasõitude eest on vald tasunud mõistmises ja arusaamises, et valla kultuuriinimeste esinemised kaugemal tähendavad vallale tõsist mainekujundust ja head reklaami.
Omal algatusel ettevõetud tegevused käisid kooriliikmed oma rahakoti toel. Tänu Avinurme vallajuhtide mõistvale suhtumisele toimis seal aktiivne kultuurielu. Avinurme valla toetavat suhtumise kultuuri on näitab hästi see, et Ida-Virumaal polegi peal Avinurme koori rohkem aktiivselt tegutsevaid naiskoore.
Ruth Tooming lausus, et nende koor on veel täiesti elujõuline, sest seal on kaasa laulmas erinevas vanuses naisi, kelle vahel toimib suurepärane koostöö ja üksteisemõistmine. Kuid ka uued lauljaid on naiskoori ridadesse väga oodatud.
TOOMAS REINPÕLD
