Põltsamaa lähistel Vitsjärvel tegutseb põllumajandusettevõte Vitsjärve Põldur, firmat juhib tõsine maamees Tanel Tõrvand, kes on edukalt osalenud mitmel viljelusvõistlusel ja saavutanud seal kõrgeid kohti. Nii läks ka tänavu.
Tanel Tõrvandi sõnul pole ta lõbusa elu otsija kunagi olnud ja tema töö on juba lapsepõlvest alates Vitsjärve ja põllumajandusega seotud olnud. Alles siis, kui ta maaülikooli põllumajanduse mehhaniseerimist õppima läks, sai ta esimest korda linnaelu “maitsta”.
Põllumajanduslik eriala oli kindel valik
Linnaelu kohta ütles Tanel Tõrvand vaid seda, et linna ta kunagi elama ei lähe. Tanel käis lapsepõlves sageli agronoomist isa Ennuga tööl kaasas ning sattus tihti põllule ja masinate juurde. “Lapsepõlves isaga põllul kaasas olles ei huvitanud mind niivõrd viljapõllud, ma ei mõelnud selle peale, kui suure saagi sealt võiks saada. Siis huvitasid mind eelkõige masinaid, tahtsin põhjalikumalt uurida traktoreid ja imetleda kombaine. Viljakasvatusest hakkasin midagi taipama siis, kui olin 17-18 aastane. Siis sain aru, et orasheinast tuleb põldudel lahti saada, sest muidu head saaki ei saa ja et umbrohtu ei ole mõtet väetada,” meenutas Tanel Tõrvand oma toonaseid esimesi tõsisemaid samme põllumajandusest ja põllupidamisest aru saamises.
Aga põllumajandusega seotud elukutse omandamine oli tema jaoks iseenesestmõistetav ja ühtegi teise kõrgkooli ta dokumente sisse ei andnud. Tanel Tõrvand lausus, et ei kujuta ette, mis oleks juhtunud, või kes temast oleks saanud, kui ta maaülikooli sisse ei oleks pääsenud. Märkis, et ilmselt oleks ta siis Olustveres õppima hakanud.
Tõsine põllumajanduslik tegevus algas pihta hoopis seakasvatusest ettevõttes nimega Vitsjärve Peekon. Siis veel kuigi palju põllumaad kasutada ei olnud ja sigadele vajalik sööt tuli osta. Tollal kasutasid nad odavat Itaalia jõusööta, mis veeti kohale Jõgeva raudteejaamast. Sead kosusid selle jõusöödaga hästi.
90ndate keskpaigas hakkasid nad ise põldu pidama. Maaharimisega tehti algust umbes 15 hektaril suurusel põllul. Aastaks 2002 oli haritav põllupind kasvanud 70-80 hektarini. Viimastel aastatel on põllumaa pind kasvanud umbes 100 hektari jagu aastas. Nüüd on konkurents maale aina kasvanud, veel kümme aastat tagasi oleks olnud oluliselt lihtsam ja ka tulusam maad juurde osta või rentida kui praegu. Praegusest 1100 hektari suurusest põllupinnast kuulub Vitsjärve Põldurile umbes kolmandik, ülejäänu on renditud maa.
Tanel Tõrvand ütles, et ühtegi talu koos juurdekuuluva maaga nad pärinud ei ole ja kogu ettevõttele kuuluv põllumaa on ostetud.
Esimesena külvati rukist ja see andis tookord saagiks ligi neli tonni hektari kohta. Suviviljade saagikus esimestel aastatel oli kolme tonni ringis. Seejärel tõsisemalt käsile võetud taliviljade lisamine külvikorda tõstis ka saagikust. Kui põllumaad oli vähe, oli ülekaalus odra all olev põllupind. Viimasel viiel aastal on teraviljade nimistu täienenud talirapsi, herne ja rukkiga.
Lõplik valik langetatakse kevadel
Just talirapsiga tuli Tanel Tõrvandile tänavusel viljelusvõistlusel esikoht. Esimesel viljavõistlusel osales Tõrvand 2005. aastal suviodra põlluga. Osalejaid oli esimesel võistlusel üsna vähe ja seetõttu saavutas ta üsna tagasihoidliku saagiga, umbes 4,5 tonni hektarilt, esikoha. Nüüdseks annavad viljelusvõistlusele esitatud suviodra põllud saaki kaheksa tonni hektarilt. Taliodra saaginumbrid ulatuvad 12 tonnini hektarilt.
Tanel Tõrvand lausus, et külvatakse ikka nii nagu eelnevalt planeeritud. Talikultuuride puhul on tähtis, et need talve üle elaksid. Seda, kas talivili on korralikult talvitunud, on näha juba aprilli alguses. Alles hiljem saab selgeks, milline külv paremini välja on tulnud. Ka käivad erinevate müügifirmade esindajad aeg-ajalt kohal ja pakuvad omalt poolt välja, millised põllud võiks viljelusvõistlusele esitada. Maikuus vaadatakse põllud veelkord hoolikalt üle ja alles siis langetatakse otsus selle kohta, millised neist viljelusvõistlusele esitada, millised mitte. Kui talivili on talve hästi üle elanud, on võimalus sellele põllule viljelusvõistlusel osalemiseks rohkem panustada.
Peale edu esimestel, tuli viljelusvõistlusel osalemisse pikk vahe ja alles kümme aastat hiljem, aastal 2015, esitas Tanel Tõrvand viljelusvõistlusele rukkipõllu. Ka tookord saavutas ta selle põlluga esikoha, ehkki napilt, edestades teise koha saavutanud põllupidajat vaid paarisaja kilogrammiga hetkari kohta.
Möödunud aastal osales ta viljelusvõistlusel taas rukkipõlluga ning siis tuli tema põld kolmandale kohale. Tänavu saavutas Tõrvandi rukkipõld teise kohajäädes jäi võitjale alla vaid saja kilogrammiga hektari kohta. Esikohale tulnud talirapsi põllu saagikuseks kujunes kuus tonni hektarilt.
Lisaks saagikusele hinnatakse viljelusvõistlusel ka tulukust, mis arvutatakse välja põlluraamatusse kantud kulutuste põhjal. Turuhinnaga läbi korrutatud saagi maksumusest lahutatakse maha viljelusvõistlusel osalenud põllule tehtud kulutused, tulem ongi selle põllu tulukuseks. Tanel Tõrvandi talirapsi põllu tulukuseks oli 1200 eurot hektari kohta. Möödunud aastal oli talirapsi maha külvatud umbes 150 hektarit. Taliraps on võrreldes talinisuga poole tulusam. Aga seda võib samale põllule külvata vaid iga nelja aasta järel. Selline nõue tuleneb põllumeestele makstava keskkonnatoetuse tingimustest. Kahel eelneval aastal on ta ka uba külvanud, ent need külvid ei õnnestunud. Tänavu oapõlde ei olnud, mis oli ka ilmaolusid arvestades täielik õnnestumine. Samas jäi sellel aastal 55 hektarit hernest koristamata ja see tuli lihtsalt maa sisse randaalida.
Uus kuivati võimaldab pakkuda ka teenustööd
Nüüd on Vitsjärve põlduril kaasaegne teraviljakuivati. Kuni eelmiste jõuludeni valati kuivatiseadmete aluseid ja oma ettevõtte töötajatega pandi need paika. Kui tänavu oma kuivatit poleks olnud, oleks osa koristatud viljast lihtsalt käest ära läinud. Mujal teenust osutavad kuivatid olid samuti üle koormatud.
Möödunud aastal kuivatati osa teraviljast ära Kevili kuivatites. Eelmisel aastal tuli kuivatamata vilja vedada nii Rõngu kui Rakvere kuivatitesse. Õnneks on neil olemas kaks veomasinat ja sellega muret ei olnud. “Kui koristuskonveier õigesti paika panna, siis võiks uues kuivatis ära kuivatada paarilt tuhandelt hektarilt koristatud vilja. Juba sellel aastal tegime me siin natuke teenustööd. Kui arvestada keskmiseks koristatud teravilja niiskuseks 20 protsenti, siis saab uues kuivatis ööpäevas kuni 450 tonni nisu kuivatada. Vitsjärve Põlduril on kaks New Hollandi kombaini. Sellel aastal olid ilmaoludest tulenevalt ettevõtte oma masinad ja mehed nii hõivatud, et taliraps külvati maha teenustööna. Maa harimiseks ja muude tööde tegemiseks on ettevõttel neli korralikku traktorit.
Seakasvatuse taastamist lähiajal ei plaanita
Kas ta ka järgmisel aastal viljelusvõistlusel osaleb, Tõrvand praegu veel öelda ei oska. Vähemalt taliviljade osas on see üsna kahtlane, sest külvi ajal olid põllud porised, eriti põldude otsad, kus ümber pöörata ja millest mitmel korral uuesti üle sõita tuli. Kas taliviljapõldude seas leidub mõni niisugune, mida viljelusvõistlusele tasub esitada, selgub alles kevadel. Tegelikult alles hiliskevadel, kui saab selgeks, kas ka suviviljapõldude seas mõni põld viljelusvõistlusele tasub esitada.
“Eks võistlusel osalemine on natuke tülikas ka, sest sellega peab tegelema kõige kiiremal viljakoristuse ajal. Kui ilmad on head ja kõik sujub, siis ei ole võistluseks valmistumine eriline probleem. Kui ilmad on kehvad ja niigi saab vaid pool päevaga kombainiga põllul olla, siis ega võistluseks valmistumine niisama lihtne ei olegi. Kui me juba ise oma põllu sinna oleme esitanud, eks siis tuleb need asjad kaasa teha. Ega seal korraldajate poolt muid erilisi nõudeid ette antud ei ole peale selle, et hindamiseks esitatud põllu suurus peab olema vähemalt kümme hektarit. Kui kaks kolmandikku võistluste tulemusest on iga põllupidaja enda kätes, siis üks kolmandik sõltub ilmaoludest. Tänavune viljakasvu periood oli igati soodne, aga koristamisega oli tõsiseid probleeme,” rääkis Tanel Tõrvand.
Tublimate viljakasvatajate tunnustamisel Vitsjärve Põlduri juht sel aastal ei osalenud, sest viibis siis hoopis Saksamaal põllumajandustehnika messil.
Küsimusele kas Vitsjärve Põlduris jätkatakse ainult teraviljakasvatusega või taastatakse ka kunagine seakasvatus, ettevõtte juht praegu vastata ei oska. “Kuivati ehitamiseks anti meile Euroopa Liidu toetust ja lähema kolme aasta jooksul me seakasvatusega tegeleda ei saa ning niipea ka ei hakka. Praegu ei annaks selleks ükski pank laenugi, sest kui seakatk asub n-ö siinsamas kõrval metsas, siis nii tõsist riski lihtsalt ei võeta. Praegu keskendume ikkagi teraviljakasvatusele. Hetkel on meil käsil põldude kündmine, ehkki märja maa tõttu jääb kümmekond hektarit kevadkündi ootama. Tahaks siis veel kuiva vilja jaoks lao ehitada ja võlgade tagasi maksmisega hakkama saada. Laieneda ka eriti ei plaani, sest ilmselt me 1200 hektarilise põllumaaga piirdume. Nii tööjõud, maade rentimine kui masinad muutuvad järjest kallimaks ja meil tuleb eelkõige mõelda sellele, et põllumaad võimalikult efektiivselt kasutada. Iga hektar peab maksimaalset tulu teenima,” arutles Tanel Tõrvand.
TOOMAS REINPÕLD
