Kertu Tutt on Jõgevamaa neiu, kes saabus tagasi Ungarist, kus ta veetis ühe aasta vahetusõpilasena. Idee selleks sai ta tegelikult juba kolm aastat tagasi, kui tema enda perre tuli vahetusõpilane Saksamaalt.
Ema pakkus Kertule juba kolm aastat tagasi välja, et ka tema võiks vahetusõpilase elu proovida, kuid tollel ajal see tüdrukule huvi ei pakkunud.
“Nüüd tuli see idee nii äkki. Mõtlesin, et lähen, ja siis hakkasin neid asju ajama ja siis ma ühel päeval lihtsalt läksingi,” kirjeldas Kertu idee realiseerumist.
Muusika aitas valiku teha
Ungari ei olnud tema esimene valik. Alguses kaalus ta Tšiilit, kuid hiljem leidis, et see maa jääb siiski liiga kaugele ja hakkas valima Euroopa riikide vahel.
“Ungari tundus minu jaoks kõige huvitavam, sest alguses ei teadnud ma selle riigi kohta eriti midagi. Teadsin pealinna ja veel mõnda fakti, siis ma mõtlesingi, et jäägu parem Ungari,” jutustas Kertu. Kuna Kertu ise on pärimusmuusika huviline, siis rääkis Ungari kasuks ka asjaolu, et seal oli võimalik õppida ungari rahvamuusikat ja end muusikaliselt arendada. “Käisin kahes muusikakoolis, üks asus selles väikeses linnas, kus mina elasin, ja siis käisin veel Budapestis akordioni õppimas. Aasta jooksul oli mul muusikakoolis ka kaks kontserti,” jutustas neiu.
Ungari keel suus
Kui Kertu oli oma valikus kindel, otsustas ta, et teeb pisut tutvust ka selle maa keelega, kuhu tal minna tuleb. Neiu otsis Youtube’ist välja ungari keele videod, mille järgi hakkas õppima, kuid sellest ei tulnud mitte midagi välja ning seega tuli minna võõrasse riiki nii, et sealsest keelest oli vaid ähmane ettekujutus.
“Kui kolm kuud oli möödas, siis mul oli tunne, et ma ei õpi ungari keelt mitte kunagi ära, sest see oli niivõrd raske. Aga kõige rohkem aitab see, kui lihtsalt hakkad rääkima. Ükskõik, kui valesti. Keegi ei naera su üle ja kõigil on väga hea meel, kui sa ütled midagi nende keeles,” tõdes Kertu.
Nüüd on tal ungari keel suus ning kõik, mis alguses tundus väga raske, on nüüd arusaadav ja loomulik. Kertu sooritas Ungaris ka keskmise taseme keeleeksami.
“Mäletan, kuidas ma seal eesruumis järge ootasin ja inimesed rääkisid, et nad on umbes neli aastat Ungaris elanud või siis, et on kuus aastat keelt õppinud. Siis oli küll tunne, et mida ma teen siin, et ma olen ühe aasta õppinud, miks ma madalama taseme eksamit ei valinud,” tunnistas Kertu.
Kõik eksamitulemused ei ole veel teada, kuid suuline osa õnnestus tal väga hästi. “Pärast tulemuste saabumist võin vist isegi teistele keelt õpetada,” oli neiu saavutatu üle rõõmus.
Vahetuspere oli suurepärane
Vahetusõpilase aasta tuli veeta võõras peres ning Kertul jääb sõnadest puudu, et avaldada tänu sellele perele, kus tema elas. “Oli vahetusõpilasi, kes vahetasid mitmeid kordi peret, ja ikka oli halvasti. On ka peresid, kus oma lapsed kadedaks lähevad, sest nad ei suuda vanemaid vahetusõpilasega jagada. Minul vedas perega tohutult,” rõhutas Kertu.
Kuigi pere oli väga tore, tuli ikka vahel peale ka koduigatsus. “Kunagi ei olnud siiski sellist mõtet, et annan alla ja sõidan Eestisse tagasi. Ma sain oma perega sellest rääkida, kui mul koduigatsus oli. Nad püüdsid kogu aeg selle poole, et mul oleks hea olla ja ma end hästi tunneksin,” rääkis neiu rõõmsalt.
Vahetusperes olid tal ka õde ja vend. Vend elas Budapestis, sest käis seal ülikoolis. Kertu leidis, et ehk oli pere ka seetõttu nii mõistev, et selle pere noormees oli olnud ise vahetusõpilane Ameerikas ning õde läheb peagi Argentiinasse.
Teised kombed
Ungari inimesi kirjeldab Kertu hästi sõbralike ja tundlikena, kes räägivad ka täiesti võhivõõraste inimestega nii, nagu nad oleksid juba vanad tuttavad.
“Ungari inimesed tulevadalati musitama. Kaks musi põsele ja kui on väga head sõbrad, siis kolm musi. Alguses oli see päris kummaline. Ma läksin kooli, ütlesin tere ja unustasin alati selle musitamise ära. Nüüd, kui ma Eestis olen, lähen ka kogu aeg kõiki musitama ja siis teised manitsevad, et ma ära lõpetaksin selle,” rääkis Kertu naerdes.
Ka õpetajate ja õpilaste suhtlus on vabam. Õpilased küll austavad õpetajat, aga suhtlevad sõbralikumalt, mitte nii ametlikult. Kertu sõnul võivad aga Ungari emad lõputult süüa teha, kuna nad ei usu iial, et kellelgi kõht täis võiks olla. Ka Ungari jõulud on teistsugused kui Eestis. “Meil ei käinud jõuluvana, vaid väike Jeesus, kes kingid kuuse alla toimetas. Jõulude ajal sõime kalasuppi ja kalapraadi,” kirjeldas Kertu. Et Ungaris on palju viinamarjaistandusi, siis juuakse seal ka üpris palju veini.
Enese avastamise aasta
Lisaks selle, et vahetusaastal sai Kertu tutvuda ungari kultuuriga, omandas ta uusi teadmisi ka teistest kultuuridest ja rahvustest. “Ungaris oli mul kaks head sõpra vahetusõpilaste hulgas – mehhiko poiss ja üks saksa tüdruk. Rääkisime, kuidas kellegi kodumaal pulmi ja jõule ja sünnipäevi peetakse. Hästi huvitav oli,” kinnitas neiu.
Vahetusaasta õpetab asju hoopis teistmoodi nägema. Ungari inimesed on võrreldes Eesti inimestega palju rõõmsameelsemad.
See aasta õpetas Kertut rohkem end usaldama ja iseendasse uskuma. “Alati ei ole kõige olulisem see, mida teised arvavad, tuleks julgelt asjadele „peale lennata”,” on ta nüüd veendunud.
„Vahetusaastal on kõik teistmoodi, tekivad sellised mõtted, mille peale Eestis olles ei ole kunagi tulnud. Samas võib ka avastada, et nii palju asju, mis kodus olles tundusid väga olulised või rasked, seda hoopiski ei ole.
Vahetusaasta on kõige raskem ja hullem asi, mis inimesega juhtuda võib, aga samas ka kõige parem. Kõik, mis edaspidi Eestis ette võtad, tundub pärast seda kuidagi lihtne,” tunnistas Kertu mõtlikult.
Juhtumised Ungaris
-
Ühe teise eesti tüdruku käest küsiti, kas Eestis on jääkarud.
-
Kõik inimestasid alati selle üle, et ka Kertul talvel Ungaris külm oli, sest Eestis on ju -20 kraadi.
-
Kord, kui Kertu läks sõbrannat otsima, sattus ta valesse kooli, kuid leidis läbi selle vahejuhtumi endale uue sõbra.
GERTU VÕSU
