Küllap on paljud meie lehe lugejad artiklites aeg-ajalt Aive Tamme nime kohanud. Ta on Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht ja toimekas pereema, keda enam laia maailma ei tõmba. Aive arvab, et kui teda veel mingi elumuutus ees ootabki, siis võiks see ikka Jõgevamaa piiresse jääda.
“Minu lapsed on neljandat põlve mustveelased,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht. “
Aive on sündinud Tartus, kuid pere kolis Mustveesse, kui ta oli seitsmeaastane. Tartust on Aivele meelde jäänud paplid ja asfalt kodumaja ümber. Maja läheduses olnud murul lapsed mängida ei tohtinud. “Naabritädidele ei meeldinud, et lapsed murul mängivad. Kartsid vist, et muru ära tallame,” meenutas ta.
Tartust lahkuti, sest muidu oleks ema lapsepõlvekodu võõrastele müüdud. Ema leidis ameti tollases Mustvee täitevkomitees ning isa asus tööle Mustvee I Keskkooli sõjalise algõpetuse õpetajana.
Aktiivne opositsionäär
Aive Tamme koolitee algas Mustvee I Keskkoolis 1984. aastal. Vanemad otsustasid Aivest aasta noorema õe koos temaga kooli panna. Nii läksidki õed ühte kooli ja samasse klassi ja istusid ka ühes pingis. Aive sõnul peeti neid õega tihti kaksikuteks, ehkki välist sarnasust eriti polnud. Õde Annika oli Aive lahutamatu mängu- ja koolikaaslane. “Olen oma õega koos koolis käinud, koos mänginud ja kakelnud,” rääkis Aive, kes oli enda sõnul kooliajal aktiivne opositsionäär.
“Tegelikult oli tollal hoopis õde see, kes kõike tegi, korraldas ja toimetas. Mina olin pigem kritiseerija rollis. Tegin kooli ajal asjad ära just sel määral, palju tarvis oli, ei kriipsugi enamat. Mäletan, et osalesin laulukooris ja tegin natuke käsitööd. Õppeainetest oli mul tugev matemaatika. Käisin nii mõnigi kord matemaatika olümpiaadil,” jutustas Aive, kes mängis veidi ka akordioni.
“Käisin tunde võtmas eraõpetaja juures. Mustvees sellel ajal muusikakooli polnud.
Juulis külastasime maakonna koostöökoja liikmetega Vormsi saart ja sealt tagasisõidul mängis üks mees praamil akordioni. Siis tekkis minulgi tahtmine pill uuesti kätte võtta.”
Töökoht kindla sissetulekuga
Kui Aivele 1996. aastal Mustvees keskkooli lõputunnistus ulatati, kaasnes sellega ka hõbemedal. Sellegipoolest ei õnnestunud tal esimesel katsel ülikooli pääseda. Erialaks valis ta avaliku halduse, mis oli siis uus ja populaarne eriala.
Et aga kõrgkooli kohe ei pääsenud, tuli noorel neiul otsida endale kodu lähedale sobiv töökoht. Töö leidis ta ühest lillepoest, mis tegutses tollase tuntud firma Marat alluvuses. Aasta pärast tahtis Aive Tamm uuesti ülikooli astuda, ent siis nõuti kõrgkooli pääsemiseks riigieksamite sooritamist. See tähendanuks, et oleks tulnud minna tagasi keskkooli.
“Mul oli siis töökoht kindla sissetulekuga ning ma ei tundnud mingit vajadust edasi õppida,” tunnistas Aive, kes kohtus peagi oma tulevase elukaaslasega. “See oli ühel minu klassiõe sünnipäeval, kui me 15 aasta eest esimest korda kohtusime. Mäletan, et kuupäev oli siis 13. ja nädalapäev reede,” meenutas Aive.
Varsti sündis perre poeg ning esialgu jäid edasiõppimise plaanid sinnapaika.
Edasi läksid asjad nii, et Marat loobus oma lillepoest ja see jäi Aive Tamme õlule. Peale selle oli Peipsi ääres alustanud tegevust MTÜ Peipsi järve projekt, praeguse Peipsi Koostöökeskuse eelkäija. Nii hakkaski Aive tegelema ettevõtluse ja kodanikualgatusega.
Tütre sünd muutis elu
Täpselt kolm aastat pärast poja sündi kasvas Tammede pere juba neljaliikmeliseks — sündis tütar.
“Tütre sünd muutis minu elu ja maailmavaadet. Pidime temaga pikalt haiglas olema ja nii kohtusin inimestega, kes aitasid mul nii mõndagi siin maailmas hoopis teise pilguga ja seni tajumatul moel näha ning kogeda. Lapse haiguse ajal õppisin hindama elu ja väärtustama inimesi.”
Pärast pikemat aega lapsega kodus olemist asus Aive Tamm töökohta otsima ja otsustas pöörduda tööturuameti poole. Sealt soovitati tal mõelda edasiõppimisele. Oli augustikuu ja koolide vastuvõtuosakonnad veel tegutsesid. Kõigepealt soovitati uurida edasiõppimise võimalusi Lääne-Viru Kutsekõrgkoolis. Tegelikult oli Aive sellise soovituse peale hoopis solvunud. Nii pöördus ta nördimusega hinges oma sõbranna poole. “Ma olen 23-aastane kahe lapse ema ja tööturuametist tahetakse mind kooli saata,” kurtis ta.
Kuid ka sõbranna oli ametnikuga sama meelt. Vähe sellest, ta leppis järgmiseks päevaks kokku aja, mil Aive pidi dokumente sisse viima minema. Nii jätkusidki õpingud.
Kolm ja pool aastat õppis ta selle kooli kaugõppeosakonnas ja Lääne-Viru Kutsekõrgkooli lõpetamise järel sai noorest naisest rakenduskõrgharidusega ärijuht. .
Ärijuhitunnistus taskus, arvas Aive Tamm, et nüüd on aeg midagi oma eluga ette võtta. “Töötasin küll lillepoes edasi ja stabiilne sissetulekki oli olemas, aga vastuolu oma võimete ja suutlikkuse ning töökoha vahel oli ilmne. Tahtsin midagi enamat.”
Huvitav kogemus
Samal ajal vabanes Hansapanga Mustvee kontoris telleri koht. “Tundsin, et kas nüüd või mitte kunagi!” See oli noore naise jaoks väga huvitav ja hariv kogemus.
“Hansapanga näol on tegemist suure ja usaldusväärse ettevõttega. Sain pangas töötades aimu, kuidas suures ettevõttes asju aetakse. Meie kliendid olid kohalikud inimesed oma igapäevamurede ja rõõmudega. Nautisin klienditeenindust, sest iga uus inimene oli justkui uus väljakutse, uus mure ja uus lahendus,” jutustas naine.
Paraku suleti Hansapanga Mustvee kontor 2008. aasta juulis ja taas tuli hakata töökohta otsima. Teatud kogemus tal projektide kirjutamisel ja koostamisel selleks ajaks juba oli.
Noore emana oli Aive südameasjaks muretseda, kuidas leida lastele õppetöövälist tegevust. Nii asuti tema eestvedamisel korraldama lastele saalihoki treeninguid. “Mina tegelesin n-ö paberimajandusega, kuid mul oli meeskond, kes paberile kirja pandu ellu aitas viia. Just projektid viisid mind kokku Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse inimestega. Kersti Kurvits soovitas mul kandideerida Jõgevamaa Koostöökotta.”
2007. aastal oli Aivest saanud Tartu Ülikooli magistrand, 2008. aasta sügisest sai temast Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht.
“Kui ametisse asusin, oli koostöökoja tegevuspiirkonna arengustrateegia valmimas. Minu ülesanne oli seda ellu viima hakata,” meenutas Tamm.
Eelmisel aastal aga hakkasid lõpuks koostöökoja jõupingutused rahastuse saanud projektide näol vilja kandma. Nii sai Jõgevamaal Koostöökoja vahendusel rahastuse üle 60 projekti, millest enam kui pooled on praeguseks reaalselt ellu viidud.
“Minu roll iga konkreetse objekti puhul väga oluline polegi. Konkreetsete objektidega tegelevad ikka projektijuht ja ekspert. Minu ülesanne on selle meeskonna tegevust suunata ja koordineerida, tegelda info edastamisega, liikmetega,” rääkis tegevjuht.
Poeg tahtis Mustveesse jääda
Küsimusele, kui palju Aive Tammel töö kõrvalt pereelule mahti jääb vastas ta, et kui laps tuli laagrist, läks tema õppereisile.
“Kui tulin õppereisilt tagasi, läksid lapsed uuesti suvistest üritustest osa saama. Kohtume aeg-ajalt tervitamiseks ja hüvastijätmiseks. Minu töö tavapärases kaheksast viieni rütmis ei kulge. Palju saab ka nädalavahetustel ringi sõita ja erinevatel üritustel osaleda. Siis püüan võimalikult palju kaasata ka peret.”
Mustvee nagu paljud teisedki väikelinnad töö ja vaba aja veetmise võimalustega kiidelda ei saa. Sellele vaatamata ei kavatse Aive Tamm ega tema pereliikmed mujale elama minna. “Elame minu vanavanemate ehitatud majas ja püüame olla toeks meiega koos elavale vanaemale,” kinnitas pereema.
Kui Aive pärast Hansapanga kontori likvideerimist oma töökohast ilma jäi, võeti Tammede peres ette põhjalik arutelu selle üle, mis saab edasi. Isegi Tartusse kolimine oli kõne all. “Meie pere arutelust võtsid osa ka lapsed. Seekord sai üsna määravaks minu poja otsus, kes teatas, et teie võite minna, aga mina jään Mustveesse edasi,” jutustas Aive.
„Peipsiäärses Mustvees puhkab praegu üks üsna kindel kontingent inimesi, kes naudivad linna ja suvist elu seal just sellisena.
Nad on mingil moel ja ajahetkel linnaga seotud, nad kuuluvad siia. Kuid ettevõtjate ja omavalitsuse huvides oleks kindlasti turismi edendamine ka teistele sihtrühmadele. Mustvees peatuvad paljud ekskursioonibussid, et järve vaadata. Kahjuks sellega nende peatus tihti ka piirdub. Linna võimaluste avardamine ei saa olla aga ainult ettevõtjate ülesanne, kaasa saavad aidata ka omavalitsus ja mittetulundussektor. Olen näinud, kui väikesest asjast tehakse turismiatraktsioon, aga enne peab mõtlema, kes on sihtrühm, keda me linna külla ootame.
Aga kui vahel “juhe“ kokku jookseb, siis tuleb tulla järve äärde ja vaadata selle suure veevälja avarust. Siit saab uut jõudu ja energiat ja siin lahenevad ka paljud probleemid,” viipas Aive Tamm Mustvee rannas peetud jutuajamise järel Euroopa suuruselt neljanda järve suunas.
Aive Tamme elukäik
*Sündis 1978. aastal Tartus
*Kooliteed alustas 1984. aastal Mustvee I Keskkoolis
*Mustvee Keskkooli lõpetas 1996. aastal
*Samal aastal asus tööle Marati lillepoodi
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-ansi-language: ET”>*2002. aastal hakkas õppima Lääne-Viru Kutsekõrgkoolis ärijuhtimist
*Kooli lõpetas 2006. aastal
*2006-2008 Hansapanga Mustvee kontori teller
*2007-2009 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrand
*2008. aasta kevadest Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht
*Poja ja tütre ema
i
TOOMAS REINPÕLD
