Hiinas Shanghais maist oktoobrini kestva maailmanäituse EXPO 2010 Eesti paviljonis oli juulikuus moenäitus, millel olid väljas eesti rahvakunstist inspireeritud kaasaegsed rõivamudelid. Tuntud moekunstnike Anu Hindi, Zoja Järgi, Aldo Järvsoo, Liivia Leškini jt kõrval esines näitusel oma töödega Põltsamaa lapitöömeister Katre Arula.

9.-26. juulini väljas olnud moenäitus kandis pealkirja „Olla eestlane” ning Katre Arulat kutsus sellel esinema näituse kuraator moekunstnik Anu Hint. Katre kujundatud ja õmmeldud tumesinine kunstsiidist õhtukleit, mille ülaosa on kaunistatud Paistu naise sukakirjalt pärineva punase motiiviga, oli talle silma jäänud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mulluse konkursi „Eesti-oma-kiri” paremate tööde kataloogist.

Kui Katre oli selle kleidi EXPOle viimiseks nõusoleku andnud, palus Anu Hint saata Katrel veel fotosid omakujundatud rahvuslikus stiilis rõivastest ning valiski lõpuks välja ka valgest pluusist ning triibulisest seelikust ja pihikvööst koosneva komplekti. Viimase oli Katre kavandanud tema ja Kersti Poogi asutatud Põltsamaa Käsiteokoja n-ö vormirõivaks, mida kanda pidulikumatel puhkudel ja esindusüritustel.

Tumeda õhtukleidi ülaosa õmblemisel kasutas Katre enda loodud tehnikat, mis on üks nn lapipitsatehnika alaliike. Mustriosa liimis ta alusriidele kokku väikestest, 7-millimeetriste külgedega sinistest ja punastest kangaruudukestest, kattis need siis õhukese läbipaistva organsaga ning teppis ruuduääri pidi läbi. Samas tehnikas valmistas Katre mõned aastad tagasi maakonna aasta tegijate tunnustusauhinnad, pannes maavanema vastuvõtul viibinud käsitööhuvilised terveks õhtuks päid murdma selle üle, kuidas need ikkagi tehtud on.

Käsiteokoja vormirõivaste õmblemisel kasutas Katre Põltsamaa kihelkonna triibumustriga puuvillast kangast, mida valmistab spetsiaalselt Käsiteokoja tellimusel üks Rakvere kangakuduja. Pihikvöö on valmistatud šenilltehnikas, mis on samuti üks lapitöötehnikaid.

„Nii et ka Shangaisse rännanud tööde puhul jäin n-ö oma liistude ehk mulle armsaks saanud lapitehnikate juurde,” ütles Katre Arula.

Nutikad ja lihtsad

Kui arvestada seda, et ehedal kujul oli näitusel väljas vaid 18 rõivakomplekti (15 komplekti olid eksponeeritud suurtel fotodel, mis pildistatud Eesti Vabaõhumuuseumi kogust pärinevate käsitöövaipade taustal), oli võimalus suisa kaks oma tööd välja panna ikka päris suur au.

Näituse kuraator Anu Hint ütles, et tema üritas näitusele, mis pidi idee järgi andma tunnistust sellest, kuidas eesti rahvakunsti kujundikeel ja värvid ka tänapäeva kunstnikke ilumeelde on kodeeritud, saada kokku võimalikult erinevatelt autoritelt uudseid ja omanäolisi mudeleid. 23 esinenud autori hulgas oli Katre Arula kõrval teisigi moekunstniku diplomit mitte omavaid inimesi, nagu käsitöömeistrid Liisi Riid ja Lembe Maria Sihvre ning mõned moetudengid.

„Katre Arula tööde puhul esitati palju küsimusi just tema kasutatud tehnikate kohta.
Rootslaste arvamus oli „smart and simple“ ehk „nutikad ja lihtsad“,“ ütles Anu Hint.

Tema sõnul polnud moenäitus, nagu paljud teisedki Eesti paviljonis väljas olnud näitused, kahjuks avatud kõigile EXPO külastajatele, vaid toimus paviljoni tagaruumis ehk nn VIP-tsoonis, kuhu pääsesid vaid kutsutud külalised. Suuremad ja arenenumad riigid pakkusid enamasti ikka ka avalikku disainiväljapanekut, mis siis, et klaasi taha pandult, ent see-eest kõigile nähtavalt.

Vaatamata sellele, et moenäitust külastanute hulk eeltoodud põhjusil väga suur ei saanud olla, tekitas see mitmetes asjatundjates siiski huvi ning Anu Hindi sõnul tahetakse väljapanekut tulevikus näha veel õige mitmes paigas. Näiteks käivad läbirääkimised EXPOl väljas olnud rõivakollektsiooni viimiseks oktoobris Hangzhous toimuvale disainimessile. Nii et Katre Arulal pole lootust oma kleiti ja Käsiteokoja vormirõivaid veel niipeagi tagasi saada. Aga muret tunda tal selle üle põhjust pole. Ja kui oleks, poleks muretsemiseks aega, sest Katre ja tema Käsiteokoja kolleeg Kersti Pook on juba mõtetega tulevas suves: siis saavad Põltsamaal Käsiteokoja, kultuurikeskuse ja Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus korraldusel teoks XVI üleriigilised käsitööpäevad.

Linnale tekk peale

„Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu heakskiidul tahame ka üleriigilistel käsitööpäevadel tõsta aukohale lapitöö,” ütles Katre Arula. „Tegu on igati põhjendatud. Tuleval aastal möödub kakskümmend aastat Tallinnas laululava ruumes toimunud esimesest üle-eestilisest lapitöönäitusest, mis tähistas lapitöö tõusulaine algust ja lõi eeldused Eesti Lapitöö Seltsi sünniks. Põltsamaa aga on kujunenud üheks arvestatavamaks lapitöökeskuseks, kus on nii selle ala viljelejaid kui lapitööst huvitatud publikut.”

Käsitööpäevade ajaks on Käsiteokojal plaanis kogu linnale piltlikult öeldes tekk peale tõmmata, st riputada lapitekke üles kõigisse võimalikesse kohtadesse: vaateakendele, ühiskondlikesse hoonetesse jne.

„Ehkki käsitööpäevad saavad teoks vahetult pärast jaanipäeva, kui kõik peaksid olema igasugusest melust ja toimetamistest tüdinud, on senini tulnud meie koostööettepanekutele ainult positiivseid vastukajasid,” ütles Katre Arula. „Näiteks keskraamatukogu oli nõus meile andma niipalju näitusepinda, kui nende majast üldse võtta on.”

Käsitööpäevade ajaks tahab Katre välja panna oma isikunäituse. Selle ettevalmistamine nõuab muidugi tõsist tööd. Selle kõrvalt jääb Katrel loodetavasti aega Eesti Moekunstnike Ühenduse edasistes ettevõtmistes kaasa lüüa. Ettepaneku nendega lähemalt suhelda on Anu Hint igatahes teinud, ehkki Katre näol pole sugugi tegemist diplomeeritud moekunstniku ega disaineriga.

„Andekaid ja töökaid inimesi tuleb ikka kaasata, et tõsta väljapanekute taset.
Paljud diplomi saanud disainerid pole ju sugugi tegevad oma erialal,” kommenteeris Anu Hint.

RIINA MÄGI