Ütlus et kui lööb, siis armastab, ei pea paika. Viimastel aastatel on üha rohkem inimesi hakanud teatama kodudes olevast lähisuhtevägivallast. Põhjuseid, miks see nii on, on mitmeid. Üheks põhjuseks on alkohol, katkised peresuhted. Alati ei ole tegemist füüsilise väärkohtlemisega, üha enam on tegemist psüühilise väärkohtlemisega. Eelmisel aastal registreeriti Eestis kokku 3465 lähisuhtevägivallaga seotud kuriteoteadet ja lisaks 11 469 lähisuhtevägivalla infoteadet.
Perevägivallajuhtumite juures on kõige kurvem, kui lapsed seda pealt näevad või mis veelgi hullem, kui lapsed löögi alla võetakse. Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi.
Ühes peres oli pereema pideva psüühilise väärkohtlemise all ja seda juba pikemat aega. Kellelegi ta seda ei rääkinud ja kannatas vaikimisi. Edasi järgnes juba füüsiline väärkohtlemine ja seda kõike nägid pidevalt pealt tema kolm last. Alles siis kui pereemal nähti sinikaid, hakkasid teised uurima nende tekkepõhjuse kohta. Kuid naine keeldus esialgu midagi rääkimast. Mõne aja möödudes mõistis pereema, et kui ta abi ei küsi, ei saa ka midagi muutuda. Ja nii oli ta lõpuks nõus enda ja oma laste kaitseks politseinikule rääkima sellest, mis tema koduseinte vahel toimub.
Kui sinust on saanud lähisuhtevägivalla ohver või oled oma eluga sellises keerulises seisus, et tõstad kätt oma pereliikme vastu, siis tea, et me saame sind abistada. Peatähtis on, et sa ise seda soovid.
ANDRUS VÄITS, Jõgeva piirkonnapolitseinik
