Põltsamaale Kuperjanovi tänava endise sauna maja ühte otsa tuleb puidufirma ja teise metallitöökoda. Nende vahel tegutseb edasi Lossipagar.
Juba hulk aastaid tegutseb Põltsamaal Kuperjanovi tänava kunagises saunas Lossipagar. Alates 23. augustist on saunahoonel uus omanik, Tartust pärit puidumeister Tarmo Etti. Mehe sõnul on puidufirma rajamine Põltsamaale tema ettevõtmine.
“Ei ole siin rohkem kedagi minu kõrval, ees ega taga. Mul on tegutsev puidufirma Temara Grupp, asukohaga Tartus, tegelen nii puidu- kui metallitöödega. Firma Põltsamaale toomise mõte tekkis sellest, et võtsin Põltsamaalt naise ja mu pere elab siin. Seetõttu olen juba viis aastat Põltsamaa ja Tartu vahet sõitnud. Selline elu oli väga väsitav. Mul oli natuke raha ja tahtsin ettevõttele Põltsamaal sobivad ruumid leida. Minu jaoks asub kunagine saunahoone väga heas kohas, pealegi oli see odava hinnaga müügis. Hoone maksis 72 000 eurot aga järgmise sama suure maja hinnaks Põltsamaal oli 400 000 eurot,” rääkis ettevõtja.
Puidu-, metalli- ja pagaritöökoda ühe katuse all
Hoone ühte otsa tulevad puidutöötlemise ruumid, seal hakkab olema mehe vanade isiklike tööriistade kogu. Maja teise otsa tuleb metallitöökoda. Nende vahel asub Lossipagar.
“Metallitöökojas saab valmistada kasvõi oma puidutöökoja jaoks vajalike masinate detaile, terasid jmt. Selleks, et puidutöökoda ladusalt toimida saaks, peab mul olema metallitöövõimekus. Siis ei pea neid asju kusagilt mujalt otsima minema. Ka höövliterad ja saagide lõikekettad saab kohapeal teritada. Ajaga, mis tuleks kulutada metallitöökotta minekule, vajaliku töö kokkuleppimisele, ootejärjekorras olemisele ning tehtud tööle järele minekule, on mul see siin ammu tehtud,” jutustas Tarmo Etti.
Vastse omaniku sõnul tuleb Kuperjanovi tänava majas suuri sisemisi remonditöid teha, suuremaid, kui alguses paistis. “Samas, kui seal oleksid tootmiseks sobivad ruumid valmis kujul olemas olnud, oleks keegi teine selle juba ammu ära ostnud.”
Kõige suuremateks töödeks on küttesüsteemi paigaldamine ja nn katakombide ehk kunagiste väikeste duširuumide ning vannitubade välja lõhkumine. Õnneks on lagedeks pikad paneelid ja vaheseintel kandefunktsiooni ei ole ning need võib maha lõhkuda.
Praegu köetakse ruume õhkküttekamina ja kahe õhkkütte pumbaga. Ka muinsuskaitselisi nõuded sellele hoonele ei kehti. Selle lühikese aja jooksul on lammutustöödega tegelenud erinevad ehitusfirmad ja töömehed.
Majaomaniku sõnul on vähemalt esialgu puidu- ja metallitöökoja jaoks ruumi küllalt ning Lossipagar võib seal edasi tegutseda. Kahe töökoja peale saab olema ruumi umbes 300 ruutmeetrit.
Kõikide tootmis- ja olmeruumide nõudmistele vastavalt korda tegemiseks kulub Tarmo Etti sõnul veel umbes pool aastat. Poole aasta pärast tööd alustavas puidutöökojas hakatakse põhiliselt treppe valmistama.
Tarmo Etti on Tartus aidanud käima lükata avaliku töökoja, kus inimesed saavad ise endale midagi meisterdada ning kus on võimalus puidutööd tegema õppida. Tartus on kolm niisugust töökoda, mida kasutatakse väga tagasihoidlikult. Etti Põltsamaale avaliku töökoda luua ei julge, sest kardab, et inimestel puudub selle vastu huvi.
Esialgse plaani kohaselt käivitub tootmine kevadel
Puidutööks vajaliku materjali ostab ta puidu müügiga tegelevatelt firmadelt. Puidufirma peremehe sõnul saavad ka Põltsamaal asuvas tootmishoones olema ruumid materjali hoiustamiseks. Tänapäeval ei pea need siiski kuigi suured olema.
Tarmo Etti sõnul on ta praeguseks Tartus tootmise lõpetanud, sest lihtsalt ei jõua korraga kahes kohas tegutseda. Mehe sõnul on ta puidutööga juba palju aastaid tegelenud ja tema jaoks kliente jätkub. “Uued kliendid tekivad peamiselt olemasolevate vahendusel,” lausus Tarmo Etti.
Valmis tegema treppe, mööblit ja muud
Peremehe sõnul tasub valmistada ainult tavapärasest erinevaid tooteid. Kui väikeses töökojas uksi-aknaid tootma hakata, tuleks sellele lausa peale maksma hakata, sest suurtoomises masstoodanguna valmistatavad on lihtsalt nii palju odavamad.
“Poolast ja Lätist tuuakse uksi-aknaid sisse väga odavate hindadega. Tellisin ise Lätist kümme akent selle hinna eest, millega ise suudaksin vaid ühe valmis teha. Kui ma kliendiga hinnas kokkuleppele jõuan, olen valmis tegema väga erinevaid tooteid peaaegu ilma piiranguteta. Ega mööbli tellijaid tänapäeval kuigi palju ole, sest seda saab väga lihtsalt kauplusest osta. Seetõttu oleme keskendunud peamiselt treppide tegemisele, aga oleme valmis tegema ka mööblit, fassaadielemente, aiamööblit ja muudki,” rääkis puiduettevõtte juht.
Küsimusele mitu inimest umbes poole aasta pärast käivituvas ettevõttes tööd saab, vastas Tarmo Etti, et enne ikka muneks, siis kaagutaks. Mõned töökohad tulevad sinna kindlasti. Temara Grupis leiavad tööd hästi puidutööd teha oskavad inimesed, kes teavad, kuidas üht või teist puidutööriista käes hoida. Tänaseks päevaks on juba mõned kandidaadid olemas, aga valikut nende seast veel tehtud ei ole.
Millal konkreetselt tootmisega alustada saab, seda Etti veel päris kindlalt välja lubada ei oska. Aga praeguste plaanide kohaselt peaks see kevadel juhtuma.
Lisaks puidutöökojale on plaan samasse majja edaspidi ka tunnisaun asutada. Niisuguse ruumi tegemiseks, kus tulevikus sünnipäevasid või muid pidusid saaks pidama hakata, on koht hoone tiivas, mis jääb Kuperjanovi tänavalt vaadates paremale poole, olemas. Maja eelmised omanikud olid peoruumidesse juba investeerinud, kuid arvasid siis, et see ei ole majanduslikult otstarbekas. Et seal on kõik peopaiga jaoks vajalikud nõuded täidetud ja eeltöö ära tehtud, plaanib Tarmo Etti siiski selle koha kasutusele võtta.
Oleks ju võimalus ka teisel korruse ruumid kasutusele võtta, aga nende jaoks peremehel veel hetkel ühtegi ideed ei ole. Kui sinna midagi tuleb, siis kindlasti mitte lähitulevikus.
Vähemalt põltsamaalastel tundub Tarmo Etti sõnul tema tegevuse vastu tõsine huvi olevat, sest mitmel korral on juhuslikud inimesed uksest sisse astunud ja küsinud, millega majas praegu tegeldakse ja millal seal tootmine käima läheb.
TOOMAS REINPÕLD
