Maaeluminister Tarmo Tamm ütles eile maaeluministeeriumis peetud aianduse ümarlaual, et nutikas põllumees ei saa meie laiuskraadil teisiti kui pidevalt mõelda ja kalkuleerida, kuidas muutustega kiirelt kohaneda ja äriliselt toime tulla, teatas maaeluministeeriumi avalike suhete osakond.
Avamaal marja- ja köögiviljakasvatusega tegeledes on saagikust mõjutavad ilmariskid suured -tänavu jäi köögiviljakasvatajatel kehva ilma tõttu koristamata üle viiendiku saagist.
“Meiega sarnases või karmimas kliimas suudetakse aiasaadusi konkurentsivõimelise hinnaga ja tööstuslikes mahtudes kasvatada ning tulusalt väärindada,” viitas Tamm teiste Euroopa riikide kogemustele.
“Aiandussektoril on palju potentsiaali uusima oskusteabe ja innovaatiliste lahenduste rakendamiseks, mille abil on võimalik pikendada tootmishooaega, vähendada heitliku kliima mõjusid ehk hajutada riske ning tõsta efektiivsust ja teeninda suuremat tulu,” ütles minister.
Eesti Aiandusliidu andmetel, mille liikmed toodavad ligikaudu 90 protsenti Eestis turustatavast kodumaisest köögiviljadest, marjadest ja puuviljadest, on Eestis tootmine suunatud valdavalt kodumaisele turule. Edukamad ekspordiartiklid on kurk, salat, maitsetaimed, istikud, ilutaimed, lilled, maasikas, mustsõstar ja astelpaju.
Toetamaks tehnoloogilisi muudatusi, on riigil mitmeid aiandussektorile suunatud meetmeid, näiteks puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus, aianduse pikaajaline programm teadmussiirde meetmes, aianduse innovatsiooniklaster koostöö-meetmes ning eraldi uus keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Lisaks on aiandussektorile ette nähtud erinevad eelistused projektide hindamisel investeeringutoetustes.
Aianduse ümarlaual andis Eesti Aiandusliit ülevaate oma tegevustest. Maaeluministeerium tutvustas uuenenud nõudeid puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel, Eesti aiandussektori arengukava 2015-2020 rakendamise praegust seisu ja aiandustootjate majandustulemusi 2016. aastal.
Vooremaa
