Kui keegi väga suure üllatusena Eesti parteimaastiku segi ei löö, siis juhib ka järgmist valitsust peaminister Jüri Ratas, kelle tugevaim külg on püsivus ja töökus.
Jüri Ratase valitsuse esimest aastat on tänaseks tüütuseni analüüsitud ja kindlasti põhjusega. Tegemist on ju Keskerakonna esimese aastaga pärast Edgar Savisaart ning esimese Keskerakonna peaministri juhitud valitsusega Eesti ajaloos.
Ajaloo kirjeldamine on õpetlik, aga olulisem on küsida, mis saab edasi? Pooleteise aasta pärast on tulemas riigikogu valimised. Millised on Keskerakonna võimalused valitsuse juhtparteina jätkata ja mida tuleb Jüri Ratasel selleks teha?
Ilmseselge, et erinevalt Tallinnast Keskerakonnal riigis ilma koalitsioonipartneritena valitseda võimalik ei ole. Seega on lisaks peaministri erakonna enda heale valimistulemusele võimul jätkamiseks oluline sobivate liitlaste olemasolu.
Nüüd on juba palju kordi leidnud tõendamist, et telg, mis jätkuvalt Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsiooni koos hoiab, on soov hoida Reformierakonda opositsioonis. Selle nimel on kõik osapooled olnud nõus alla neelama tagasilööke ja mainekaotusi, mis mõne teise valitsusliidu oleksid ehk tõsise küsimärgi alla pannud. Keskerakonna toetus pole seetõttu kannatanud, kuid IRL-il ja sotsidel on valimiste peale mõeldes asi halb.
Jüri Ratase tiiva jaoks Keskerakonnas oleks IRL-i ja eriti sotsiaaldemokraatide praegusest veelgi nõrgem positsioon uues riigikogus halb uudis. Esiteks korjaks uute alternatiivide puududes suure osa nende kahe kaotatud kohtadest üles Reformierakond. Teiseks jätaks see Keskerakonnale vähem valikuruumi koalitsiooni kokkupanemisel, eriti kui eeldada, et Vabaerakond ei pruugi järgmisesse koosseisu üldse jõuda.
Seetõttu oleme näiteks viimase nädala jooksul näinud, kuidas peaminister Jüri Ratas ühelt poolt kordab sotside retoorikat alkoholiaktsiisi tõusu positiivsest mõjust rahva tervisele ning teiselt poolt lubab IRL-il tuua aktsiisitõusu ärajätmise ettepaneku valitsuskabinetti. Mitte ainult praegune koalitsioon ei ole kallis, vaid ka partnerite pisut parem käekäik oleks hea.
Ka Reformierakonna jaoks ei oleks praeguse koalitsiooni lagunemine enne valimisi teab mis lotovõit. Keskerakonnaga koos uue valitsuse tegemine hävitaks kogu senise retoorilise pagasi ja reitingu, IRL-i, sotside või EKRE-ga lapiteki kokkupanek veel enam. Lisaks, isegi kui Reformierakond ise seda ei tunnista, on neil endiselt läbimata uue jõu usutavaks kehastamiseks vajalik sisekaemus – nii Ansipi ja Rõiva perioodide viimaste aastate peenhäälestuse ja ülbuse kui 2012. aasta rahastamisskandaali osas.
Võib öelda, et Reformierakond ootab Kaja Kallase otsust. Kas ta tahab edukat karjääri europarlamendis jätkata või pöörduda tagasi Eesti poliitikasse? Pakkumine Kristen Michali poolt on olnud kuuldavasti aktuaalne juba mitu kuud. Kuid mida oleks Kaja Kallasel võita, kui ta võtaks vastu midagi, mis ühelt poolt vähemalt näiliselt paneks ta sõltuvusse Michalist ja teisalt on niikuinii tema käeulatuses ilma salakokkuleppeid tegemata?
Kui Kaja Kallas tahab, siis saab ta kandideerida enda valitud ringkonnas ja üldnimekirja teisel kohal riigikokku. Selle tagab talle populaarsus Reformierakonna sees. Eeldatavalt Hanno Pevkurist kordades parem tulemus valimistel võimaldab tal nõuda erakonna esimehe kohta järgmistel korralistel sisevalimistel, aga tegelikult ka ka juba praegu ning Pevkuriga otse ja avalikult sellest rääkides – ilma Michali abita. Michali jaoks on aga Kallas tegelikult viimane tõsisem võimalus kindlustada oma positsiooni erakonna sees.
Keskerakonnas selliseid valikuid ei ole. On terve hulk Savisaare aegset kaadrit, kelle pagas ei taha hästi uuenenud Keskerakonnale sobida. Jüri Ratasel on samas piisavalt aega, et üles töötada uusi ning talle lojaalseid poliitikuid ja ta teeb seda suure hoolega. Noorte ja vähese kogemusega linnaosavanemate ametissepanek on strateegiliselt tark käik. Ajakirjandus võib pilgata, kuid mis maksab, on märtsis 2019 saadavad hääled. On tõenäoline, et mõnigi pilgatutest kordab Raimond Kaljulaiu saavutust.
Kõike seda arvestades on tõenäosus, et Keskerakond ja Jüri Ratas Stenbocki majas pärast riigikogu valimisi jätkavad, suur. Peamiselt nõuab see igapäevast kohusetundlikku tööd ja see Ratasele sobib.
ANVAR SAMOST
