Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.
Kokku tehti põllumajandustööd 19 500 inimaastat ehk arvestuslik keskmine tööaeg oli 50 protsenti täistööajast. Põllumajandustööd teinud inimestest 59 protsenti olid mehed. Meestel oli naistest suurem ka keskmine tööaeg ja samuti oli nende hulgas rohkem täisajaga töötajaid (vastavalt 34 ja 29 protsenti).
Kõigist põllumajandustööd teinud inimestest 25 200 oli peretööjõud ja 13 400 alalised töötajad ehk palgatööjõud. Just peretööjõust töötaski enamik osaajaga – keskmiselt tehti põllumajandustööd kolmandiku koormusega. Alaliste töötajate puhul oli vastupidi – enamik ehk ligi kolmveerand töötas täistööajaga.
Töötajate keskmine tööaeg sõltub majapidamise suurusest
Mida suurem on majapidamine, seda suurem on ka töötajate keskmine koormus. Eestis oli 1300 majapidamist, mille standardtoodang oli vähemalt 100 000 eurot. Kuigi majapidamiste arvust moodustasid need ainult kaheksa protsenti, andsid nad 2016. aastal 81 protsenti kogu põllumajandustoodangust. Selle toodangu saamiseks töötas neis majapidamistes 10 400 inimest (27 protsenti kogu põllumajanduslikust püsitööjõust) ja nende töötajate keskmine koormus oli 93 protsenti täistööajast.
Ligi kolmandik põllumajanduslikust tööjõust ehk 12 300 inimest tegi põllumajandustööd nn keskmise suurusega majapidamistes (standardtoodanguga 4000-100 000 eurot) ja oli keskmiselt hõivatud poole koormusega. Selliseid majapidamisi oli 6300 ja nad andsid 18 protsenti kogu põllumajandustoodangust.
Põllumajandustööga seotute arvu tegid suureks 9100 väikest ehk alla 4000 euro suuruse standardtoodanguga majapidamist, kus põllumajandussaadusi toodeti üldiselt vaid oma pere tarbeks. Neis tegi 2016. aastal põllumajandustööd 15 800 inimest, kellest igaüks panustas põllumajandustöösse umbes veerandiga täistööajast. Neid majapidamisi oli üle poole kõigist majapidamistest (54 protsenti), kuid nad andsid kokku vaid pisut üle ühe protsendi põllumajandustoodangust. Vaatamata vähesele toodangule oli ka neis majapidamistes vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad. Ainult koduaedades põllumajandussaadusi kasvatavaid peresid ei loeta majapidamisteks ega arvestata ka põllumajandustöö hulka.
Seega võib öelda, et põhilise osa Eesti põllumajandustööst tegi ära siiski suurte majapidamiste alaline ehk palgatööjõud. Rohkem kui pool ehk 58 protsenti kõigist põllumajandustöö tegijatest töötas vähem kui poole tööajaga. Neile ei olnud põllumajandustöö põhitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Enamasti töötasid nad mingil teisel töökohal, paljud olid ka pensionil. Füüsiliste isikute majapidamiste valdajatest oli kokku kolmandik üle 65aastased ehk pensionärid
Põllumajanduse kõrval tegeletakse majapidamistes ka turismi ja metsandusega
Muid mittepõllumajanduslikke tulutoovaid tegevusi uuritakse vaid füüsiliste isikute majapidamistes, mille hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid tootjaid. Neis töötas kõigist põllumajandustööga seotud inimestest kaks kolmandikku ja ligi pooltel neist oli ka muu mittepõllumajanduslik tulutoov tegevus oma majapidamises või väljaspool seda. Oma majapidamises oli mittepõllumajandusliku tegevusega hõivatud 1500 inimest (Kuus protsenti füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) ja enamlevinud tegevused olid turism ja majutus, toorpuidu töötlemine, põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik lepinguline töö ning metsandus. 11 700 inimest (45 protsenti füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) käis tööl väljaspool oma majapidamist ja enamikule ongi mujal töötamine põhitegevus. Oli ka neid, kes peale põllumajandustöö jõudsid mõlemat, st nii oma majapidamises muid tegevusi teha kui ka mujal tööl käia.
ANDRES KLAUS, statistikaameti juhtivstatistik
See kirjatükk on ilmunud Statistikablogis
