Esimene viljasaak kulub enamasti oma firma loomadele

Alates eelmisest nädalast kostab Jõgevamaa põldudelt taas kombainimüra ning masinamehed alustavad varavalges oma tööpäeva. Tänaseks koristatud esimesed viljasaagid konserveeritakse mitmel pool loomasöödaks, kokkuostuga tegelevad firmad loodavad aga põllumajandustootjatega esimesi lepinguid sõlmida.

Torma Põllumajandusosaühingus hakati eile koristama sajakonnal hektaril kasvavat keskvalmivat otra.

“Kõige enne valminud talioder sai võetud 19. juulil, mis  on selle töö jaoks võrdlemisi tavaline aeg.  Keskmiseks saagiks saime 3,5 tonni hektarilt,” ütles taimekasvatusjuht Koidula Liis, kelle sõnul konserveeritakse esimesed odrasaagid loomasöödaks.

“Sügisel külvasime taliotra 106 hektarile, kuid sellest pool sai külmakahjustusi ja selle põllupinna külvasime varajase odraga üle. Asi on ju selles, et põllumajanduses peab riskima.  Kui õnnestub, on hästi; kui ei, siis pole ka  midagi teha,” rääkis Liis, kelle sõnul kasvab Torma Põllumajandusosaühingus otra viiesajal hektaril.

“Kõige lõpuks koristame hilist otra, mis tuleb korralikult kuivatada. Mis puutub teistesse teraviljadesse, siis talinisu on ilus, sest ilmastik pole sellele kahju teinud. Seevastu suvinisu on kohati kõrbenud.”

 

Kokkuostjad on aktiivsed

Koidula Liisi mobiiltelefonile tulevad pidevalt sõnumid firmadelt  Baltic Agro AS ja Agrochema Eesti OÜ. Soovitakse vilja osta, kusjuures aega järele mõelda ja otsustada antakse kaks tundi. “Arutame need ettepanekud koos juhataja Ahto Vili ja tootmisjuht Aksel Simsoniga läbi ja teeme omad otsused. Pakkumised on üldiselt head, kuid kõigepealt tuleb katta ikka oma vajadus loomasöödaks. Kui Eestimaal on kõikjal ikka arvatavasti viimasel ajal vihma sadanud, siis meil Tormas sadas tõsisemalt pärast jaanipäeva. Kuivaga on vili   eriti küngastel üsna kõrbenud.”

Taimekasvatusjuhi sõnul on Torma POÜ headel aastatel turustanud 2000 tonni teravilja, kusjuures kogu saak on ulatunud 4000 tonnini. „Usun, et hilise odra ja rukki baasil suudame sellise saagi siiski ka tänavu välja pingutada,” lausus Liis.

Juhataja Ahto Vili aga lisas, et GPS-seadmete paigaldamine kombainidele aitab kvaliteetselt vilja koristada.  

 

Viljasilo kui ökonoomne loomasööt

Esmaspäeval hakati vilja koristama osaühingus Vaiatu Agri. “Koristame 800  tonni otra, mille veistele siloks muljume,” ütles ettevõtte juhataja Andrus Paloots, kelle hinnangul on tera ilusti küpsenud ja saak hea. “Kiletunnelitesse, mida rahvas vorstideks kutsub, tehtud viljasilo on üks ökonoomsemaid loomasöötasid, mida on  märksa odavam valmistada kui näiteks augusilo,” lisas ta.

Mällikvere Põllumajandusühistus alustati odravõtuga 22. juulil. “See on viljakoristuse alguseks täiesti tavaline aeg ja väga harva, kui selle tööga on hiljem peale hakatud,” ütles  agronoom Sven Rätsep. “Otra kasvab meil 95 hektaril  ning saagiks saime neli tonni hektari kohta. Nüüd ootame aga nisu valmimist,” lausus Põltsamaa kandi põllumajandusspetsialist.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus