Kuremaal üleeile peetud esimene külapäev tõi kokku üle neljasaja inimese ning lõi külas mõnusa koostööõhkkonna. Külapäevaga jäid rahule nii praegused kui ka endised kuremaalased, samuti seal suvitavad soomlased.
Külapäev algas varahommikuse riigilippude heiskamisega külaelanikele kuuluvatel kinnistutel. Hommikust saati oli huvilistel võimalik külastada ka Kuremaa veskit, ujulat, lasteaed-algkooli, noortekeskust ja lossi. Viimasesse olid Kuremaa käsitöömeistrid Eevi Kuslap ja Anu Lippur üles sättinud kohalike inimeste käsitöönäituse, mida külastas õhtuks üle 200 inimese. Veel olid külapäevalised oodatud Kuremaa endisesse sepikotta, kus sai Martin Mandeli abiga endale mälestuseks münti vermida.
Kuremaal peatselt algava motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff eelmänguna korraldasid kohalikud tsiklimehed Kaspar Kolbergi ettevõtmisel omaküla tsiklite näituse ja sõidutasid soovijaid Kuremaa vahel. Lasteaed-algkooli õuel viis Veiko Palm läbi laste jalgratta vigursõidu, mis osutus väga populaarseks.
Tegevust jätkus ka järve äärde. Rannaliival ehitasid küla kõige väiksemad ühiselt liivalosse, samal ajal kui nende emad-isad võistlesid järvel ujumises ja paadirallil. Vanaemad-vanaisad said seekord rannahoone terrassil kohvi juua ja kohalikku miljonivaadet nautida. Meelelahutuslaev Linda viis aga soovijaid järvele lõbusõidule piletiraha nõudmata.
Keskpäeval kuulutati staadionil avatuks korteriühistute vaheline muruniitmisvõistlus ja hoo võttis üles kauaaegse Kuremaa Sovhoostehnikumi direktori Endel Söödi nimeline kummikuvise. Endli rohelise kummiku lennutas Indrek Tammeli juhendamisel kõige kaugemale —
Külapäeva piduliku avamiseni jõuti alles pärastlõunal, mil enamik külapäevalistest oli külale juba mitu tiiru peale teinud. Avamise au oli Kuremaa kõige eakamal elanikul, 97-aastasel Jekaterina Hannolainenil.
Külarahvas tunnustas
Külaseltsi juhatuse esimehe ja külapäeva peakorraldaja Aimar Pihlaku algatusel anti esimesel külapäeval välja omapärane tunnustusauhind: tahvel, millele oli kuldsete tähtedega peale graveeritud „Kuremaa külarahva kõrgeim tunnustus nr
„Loodetavasti on sel omaküla rahva poolt südamest annetatud autasul teiste Endli poolt teenitud aumärkide kõrval eriline väärtus,“ arvas Aimar Pihlak.
Endel Sööt rääkis külapäevalistele Kuremaa aleviku väljaehitamisest 1970. aastatel. Selles protsessis oli tal endal täita suur roll. Janar Hannolainen oli kokku kogunud selleaegsed alevi ehituspilte, mida oli kõigil huvitav vaadata. Kuremaa tehnikumi endine õpetaja Paul Orav tegi lühiülevaate Kuremaa mõisaloost ning kuulati teisigi ettekandeid.
Külapäeva kontserdil astusid üles omaküla naisansambel, seenioride segaansambel, memmede tantsurühm, lasteaed-algkooli laululapsed ja kõige lõpuks kohalikud tantsubändid: Retpop, Mini-Retpop ja Vana Kallim.
„Mina teist sellist küla praegu Eestis ei tea kus oleks kolm tantsubändi ja sealjuures mitte viletsat tantsubändi,“ ütles Aimar Pihlak. „Au ja kiitus kultuuriseltsi Jensel eestvedajale Vello Pütsepale, kes on Kuremaal suutnud taidlusringid tegevuses hoida vaatamata sellele, et Jõgeva vallas aastaid tagasi rahvamajad välja suretati ja otsustati rohkem kultuuriteenuste sisseostmisele rõhuda. Minu meelest tuleks tollased otsustajad vallarahva teadmiste tõstmise huvides avalikustada.“
Ise tegid, ise nautisid
Pärast kontserti söödi ülimaitsvat Kuremaa kalasuppi, mille valmistamiseks kulus 60 kilo omaküla mehe Johannes Lahe püütud Kuremaa järve kala, enamjaolt linaskit. Supitoimkonda juhtis Kuremaa lasteaed-algkooli kokk Nadežda Filatova, kalapuhastamisel oli tal aga abiks päris suur naiskond. Nii mõnigi naine pani vahepeal rahvariided selga ja esines kontsertprogrammis, siis aga läks jälle ruttu kala rookima.
Maitsvat suppi jätkus kõigile ja lisaks sellele said külapäevalised maitsta hapukurgi- ja marjakoogikonkursile toodud kraami. Konkursil „Perenaise marjakook” tunnistati pimehindamise käigus parimaks Lii Tammeli küpsetis ja konkursil „Peremehe hapukurk” oli edukaim Vambola Väljaots. Oma kurgid tõi väljanäitusele ka värske Kuremaa elanik, Riigikogu liige Marika Tuus.
Eili Rajapuu korraldatud viktoriin kujunes haaravaks: mõne küsimuse puhul tormasid mõned vanemad külaelanikud suisa koju internetti kasutama — selgitamaks, kas õigus on neil või küsimuste koostajal: nad arvasid end vanu asju ikka mäletavat… Nooremad inimesed said aga näiteks teada huvitava fakti, et esimesena Baltimaades hakati piimasuhkrut tootma just Kuremaal Oettingenide eestvõtmisel ja et 1930. aastatel eksisteeris Tartumaa koosseisus ka Kuremaa vald.
„Külapäeva korraldasime nii, et igas vanuses inimestel oleks hommikust õhtuni tegemist. Muu hulgas oli inimestel võimalus Kuremaa ainsa viiekorruselise elamu katuseterrassilt ümbrust imetleda,“ ütles Aimar Pihlak. „Võtsime endale eesmärgiks külapäeval ise korraldada, ise esineda, ise pidutseda ja ise omaküla elanike ja ettevõtjate abiga ka majandada ning seda me ka suutsime. Lisaks sellele algatasime külapäeval korjanduse küla sümboolika väljatöötamise heaks.“
Aimar Pihlaku sõnul tuli külapäevale kokku üle 400 inimese, kelle hulgas võis kohata palju endisi kuremaalasi. Arv on märkimisväärne, sest Kuremaale on praegu sisse kirjutatud 397 inimest. Tänusõnu toreda külapäeva eest tulid külaseltsile järgmisel hommikul esimestena ütlema soomlased, kes on viimasel ajal Kuremaa enda jaoks avastanud ja kes küla tegemistesse alati positiivselt suhtuvad.
i
RIINA MÄGI
