Viimasel ajal tuleb sageli meelde üsna vana anekdoot, mis läks liikvele siis, kui meiegi kaubanduses stagnatsioonist ja sotsialismist kapitalismi poole tüürima hakati – kes kuidas.
Lugu ise oli aga järgmine. Jalatsipoe omanik vaatab müügisaalis kriitilise pilguga ringi ja ütleb teenindajaneiule: “Need viiesajakroonised saapad on riiulisse liiga kauaks seisma jäänud. Tee neile uus hinnasilt, 800 krooni, tõmba see maha ja kirjuta soodushinnaks 600, küll siis ära ostetakse.”
Iga kirja ei saa ka uskuda
Sama või umbes sama mustri järgi need reklaami- ja sooduskampaaniad ju põhimõtteliselt käivad, kokkuhoidlik ostja kasutab aga sellised “müügipeod” loomulikult ära, sest tagamaid ehk alghinda ta enamasti ei tea ja ega see info teda avitaks ka, küll aga teab ta seda, palju rohkem sooduskaup, enamasti söögikraam, mida nagunii pidevalt vaja, kampaania lõppedes taas maksma hakkab.
Üsna lihtsalt võib lasta end ka n-ö lohku tõmmata, kui iga kirja usud. Ilutseb näiteks peene juustupoe uksel silt, kus ühe toote rasvasem hind maha kriipsutatud ja veidi lahkem asemele maalitud. Meenutad, et poe avamise aegu olid seal mitmed hinnad umbes samasugused või veel lahedamad, ja astud lootusrikkalt sisse.
Ihaldatud juustuketta juures on aga riiuliserval sama hinnamaalingu juures imepisike kiri, mis teatab, et soodushind kehtib vaid poe püsiklientidele. Tere hommikust!
Või siis kuulutab üks populaarne poekett, et rammusam piim on mõnda aega tunduvalt soodsama hinnaga. Aga kui päris pime pole, siis märkad, et odavam piimapakk pole liitrine, vaid veerandi võrra väiksem… Kas klientide lohkutõmbamisega oli tõesti võimalik liinide ümberseadistamisele kulunud raha tasa teenida?
Mesikeelselt sokutatakse ostjale vana kraam
Kui ülaltoodud näited võivad pigem naerma ajada, siis viimatine saiaost tegi mul ausalt öeldes hinge täis. Juba seepärast, et ma haruharva küpsetisi ostan. Naudid ühes kenas mereäärses linnas kondiitritoodete müüjaga viisakat ja rõõmsat keskustelu, kusjuures proua tunnistab, et ajab saiade nimed alailma segi… ja leiad kodus kaubakotikest lahti tehes, et toimunud on tõeline hookuspookus. Poevitriinis nähtud imeilusa väljanägemisega kohvikõrvase asemel on mesikeelne müüja sokutanud selle pagaritoote märksa argisemad lähisugulased, kusjuures ka vanus on neil saiakestel selline, et oleksid pidanud vähemalt hommikust saati poolehinnaliste riiulis peesitama!
Ma ei tea, kust on meie keelde tulnud väljend “haneks tõmbamine”, aga just selle äpardusega tuleb kergeusklikel aeg-ajalt tegemist teha.
Mardipäev on küll möödas, aga kadripäev veel ees. Vaadake ette, sest just haned on sel puhul minev kaup!
KAIE NÕLVAK
