Luua Metsanduskool korraldas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel Tartu- ja Jõgevamaa loodushuvilistele õpilastele 10-päevase looduslaagri. Laager koosnes kahest osast: 28. juunist 30. juunini matkasime Matsalu rahvuspargis ning 12.-18. juulini Luua ümbruse metsades ja niitudel.
Matsalu rahvuspargis toimunud laagripäevad korraldas loodusretkedele spetsialiseerunud firma OÜ Kumari Reisid, meid saatis kõigil meie retkedel loodusgiid Marje Loide. Elasime Metsküla algkoolis, mille põranda all talvitub kuni 25 nastikut. Kui kevadel temperatuur kõigub, siis roomavad nad järjekordse külmalaine saabudes ahju alt klassituppa, isegi pingi kõrvale koolikoti alla. Laagrilastel oli kahju, et suveks lähevad nastikud maja alt ära ja meil ei õnnestunudki neid kohata.
Oma esimese retke tegime Puhtu-Laelatu looduskaitsealale, jalutasime läbi Puhtulaiu parkmetsa, kus on bioloogiajaam, Puhtulaiu vaatlustorn ja maailma vanim säilinud mälestusmärk Schillerile. Ainult Puhtu rannaniitudel kasvab Eestis Ruthe sõrmkäpp. Edasi viis vana raudteetamm Laelatu puisniidule, millele kuulub liigilise mitmekesisuse euroopa rekord. On kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab kuni 76 liiki, kokku aga 470 soontaime- ja 30 samblaliiki. Puisniitu niidetakse alates 10. juulist ja hein koristatakse ära – ainult nii saab säilitada sellist liigilist mitmekesisust. Ka meie Jõgevamaa pargid tuleks alates 10. juulist ära niita, muidu ei saa arugi, miks me neid niitmata naadivälju ikka veel parkideks kutsume …
Matsalu lahe lõunakaldal Metsküla rannas on suured rändrahnud Näärikivid, nende ümbrusest otsisid lapsed püriiti ehk kassikulda ja rannaniitudele iseloomulikke taimi. Rannaniidu lompides arenevad haruldaste juttselg- kärnkonnade kullesed, kelle käekäiku jälgivad teadlased ja liigikaitsespetsialistid Penijõel asuvast keskkonnaametist. Rannaniitude hooldamiseks ja kinnikasvamise vältimiseks on siia toodud lihaveised, kes söövad ära isegi noore pilliroo ja loovad nii elupaiku paljudele linnu-, konna- ja taimeliikidele.
Sooja mälestuse jättis meie seltskonnale Kiideva küla ning külaelu korraldaja Tiiu Tomingas. Tema eestvedamisel on Kiidevasse rajatud külamuuseum, linnutorn, loodustuba, käsitöötuba, korrastatud mereranda. Kui igas Eestimaa külas elaks temasarnane inimene, oleksid kõik meie külad korras, inimestel tööd ja tegutsemislusti.
Põnev ja müstiline koht on Salevere Salumägi. Laialehises salumetsas on järsk paesein, kust voolab välja Silmaallikas, mille vesi pidi ravima silmahaigusi. Me pesime kõik allikaveega oma silmi ja tundus, nagu olekski maailm säravamaks ning olemine reipamaks muutunud. Paekiviseinal kasvab haruldane sõnajalg — pruun raunjalg. Seinas olevatest urgudest ja pragudest roomab igal kevadel välja sadu seal talvitunud rästikuid, nastikuid ja vaskusse, just siin tegi Rein Maran omal ajal filmi „Tavaline rästik”.
Ilusaim vaade rannaniitudele avanes Haeska linnutornist: Matsalu laht, Haeska rahud, lihaveiste poolt hästi hooldatud rannaniidud. Linde on juuni lõpus niitudel vähe näha, õige aeg on aprillis või mais.
Viimasel Matsalu-päeval külastasime Penijõe mõisa rahvuspargi keskust. Seal vaatasime Arne Aderi slaidiprogrammi „Matsalu aasta. Jääst jääni”, mis annab hea ülevaate üle-euroopalise tähtsusega linnuala elanikest. Matka lõpetasime paadisõiduga Suitsu jõel. Kahel pool kaldal kasvas kõrge pilliroog, sõitsime justkui rohelises tunnelis. Selline ongi Matsalu suvel.
Luual toimunud looduslaagris õppisid lapsed tundma meie laululinde, putukaid, veeloomi, tigusid, taimi ja imetajaid. Sääsed olid kuumade ilmade saabudes kadunud, kuid asemele asusid verejanulised parmud. Sellest hoolimata matkasime metsades, niitudel, pargis, tiigi ja järve kaldal ning Elistvere loomapargis. Et ilmad olid väga palavad, käisime iga päev Prossa järves ujumas. Lapsed kargasid vette ja särjed veest välja parmude järele.
Looduslaagris olid õpetajateks Vahur Sepp, Vello Keppart, Aivo Tamm, Anneli Ehlvest ja Evelin Saarva.
i
EVELIN SAARVA
