Eesti taimekasvatajate küsitluse tulemused kinnitavad, et tänavu jäi Eestis ca 15 protsenti põllukultuuride pinnast ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
Koristamata jäi suurem osa põldoast ja üle poole herne pinnast, suureks probleemiks on olnud ka avamaa köögivilja ja kartuli koristus, selgub uuringust, mille viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.
“Kui Eesti keskmisena jäi tänavu koristamata kuuendik põllukultuuride pinnast, siis maakondade lõikes jäi keskmisest rohkem saaki põldudele Ida- ja Lääne-Virumaal (18-19 protsenti koristuspinnast), Rapla- ja Järvamaal (17 protsenti) ning Harju-, Võru- ja Pärnumaal (16 protsenti). Oluliselt parem pole olukord ka teistes maakondades,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Tema sõnul jäi küsimustikule vastanud ettevõtete andmetele tuginedes kõige rohkem tänavu koristamata põlduba (ca 69 protsenti pinnast), hernest (55 protsenti), avamaa köögivilja (27 protsenti), kartulit (21 protsenti), suvinisu (14 protsenti), kaera (13 protsenti), rukist
(kuus protsenti) ja rapsi (viis protsenti).
Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk konkreetse ettevõtte maadel (76 protsenti vastajatest). Olulisemate põhjustena nimetati ka ebapiisavat kuivativõimsust (seitse protsenti), ebapiisavat koristusvõimsust põllul (kuus protsenti) ja kevadkülvide hilinemist (viis protsenti). Vastajad märkisid siiski, et koristamist ei takistanud vaid üks konkreetne põhjus, vaid erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.
Rohkem kui veerandil vastanud ettevõtetest jäi tänavu koristamata üle 30 protsendi põllukultuuride pinnast, 10-30 protsenti põllukultuuride pinnast jäi koristamata 64 protsenti vastanud ettevõtetest. See näitab, et taimekasvatajate olukord kujuneb majanduslikult väga raskeks. Küsimustikule vastanud ettevõtetest üle 83 protsendi vastas, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. Vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju ca 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib EPKK hinnangul Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda ca 60-70 miljoni euroni.
Küsimustikule vastanud ettevõtted kavatsesid tänavu külvata 83 584 ha talivilja, millest tegelikult külvati vaid 53 375 ha ehk 64 protsenti plaanitust. Seejuures sügiskülvid tänavu hilinesid, mistõttu muutub talivilja talvitumine riskantsemaks ja külvatud taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Osaliselt on talikülvid jäänud ka vee alla. Taliviljade kavandatust väiksemas mahus külvid panevad teravilja- ja rapsikasvatajad ka järgmisel aastal väga keerulisse olukorda. Samuti ei ole saanud ilmade tõttu teha sel sügisel ka külvatud taliviljadel umbrohutõrjeid ning ka see hakkab pärssima järgmise aasta kvaliteeti ja töid. Taliviljade väiksem kasvupind muudab järgmise aasta koristusperioodi palju pingelisemaks ning koristus kuhjub tavapärasest lühemale perioodile.
Tootjate jaoks on suureks probleemiks olnud ka rohusööda ja maisisilo varumine. Oluliselt on liigniiskus mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Söödavilja kvaliteet ja probleemid sööda varumisel võivad tekitada terviseprobleeme loomadel ja viia piimatoodangu vähenemiseni.
“Oleme küsitluse tulemused ja oma hinnangu olukorra kohta saatnud Maaeluministeeriumile, kellelt Euroopa Komisjon on küsinud andmeid saagikahjude ja sügiskülvide kohta. Küsimustikule vastanud tootjad väljendasid selget ootust, et Euroopa Liit ja Eesti aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Tulevikku vaadates leiti, et vaja oleks luua saagikindlustuse võimalus,” rõhutas Sõrmus.
Põllumeeste küsitluse viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Küsitlusele vastas 686 ettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure (teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, avamaa köögivili, kartul) kokku ca 238 000 hektaril, millest ca 36 000 ha koristamata. Küsitluse tulemusi võib pidada esinduslikuks. Kokku on küsitlusega hõlmatud 50 protsenti põllukultuuride kogupinnast, sh 47 protsenti talinisu pinnast, 38 protsenti suvinisu pinnast, 42 protsenti odra pinnast, 35 protsenti kaera pinnast, 51 protsenti rukki pinnast, 46 protsenti herne pinnast, 50 protsenti põldoa pinnast, 43 protsenti rapsi pinnast, 30 protsenti kartuli pinnast ja 22 protsenti avamaa köögivilja pinnast.
Vooreamaa
