Haldusreformi tulemusel tekkivates uutes valdades ja linnades muutuvad aadressid. Selleks vajalikud muudatused viivad riigiasutused registritesse ja andmebaasidesse automaatselt masskannetena, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete osakond.
“Inimesed ei pea ise registrites muudatusi tegema oma koduaadresside muutmiseks. Aadressiandmete süsteemist jõuavad muudatused kõigisse suurematesse andmekogudesse ja infosüsteemidesse, mis aadressandmeid kasutavad, näiteks rahvastiku-, äri- ja ehitisregister,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab. “Ettevalmistusi aadressiandmete muutmisteks on teinud asutused viimase aasta jooksul ja neid just viiakse sisse registritesse. Samas tuleb arvestada, et registriandmete muutuste kanded võivad võtta pärast valimistulemuste väljakuulutamist mõne päeva aega ja seetõttu võib esineda teenuste pakkumisel lühiajalisi tõrkeid. Nii juhtus soodustusega praamipiletite ostmisel rahvaregistri andmete võrdlemisega, mis sattus just olema uuendamise ajal.”
Uute ja vanade piiridega kaardirakendused on elektrooniliselt leitavad maa-ameti kodulehelt<https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis>. Sealt saab ka infot aadressimuudatuste kohta. Maa-amet teeb koostööd Google ja Herega, et ka seal aadressiandmeid uuendada. Autodes olevate navigeerimissüsteemide muudatused sõltuvad konkreetsest eraettevõttest ja tehnilistest andmebaaside muutmise võimalustest.
“Muudatus vajab harjumist ning kuna eeldatavalt kasutavad inimesed mõnda aega nii vana kui uut aadressi tuleb ka asutustel sellega oma töös arvestada. Nii on näiteks Omniva lubanud, et saadetised toimetatakse kätte nii vanale kui uuele aadressile,” lisas Aab. “Kohalikel omavalitsustel on hea võimalus avaldada oma territooriumi puudutava info oma kodulehel, et inimesed saaksid muudatustest kiiresti teada.”
Suuremad muudatused:
Koduaadressid muutuvad kui muutub vähemalt omavalitsuse, näiteks linna või valla nimi, mõnel juhul ka maakonna ja/või küla nimi. Postiindeksisüsteem jääb samaks.
Maakonna nimi muutub aadressis juhul, kui vald või küla ühines naabermaakonna omavalitsusega ja anti teise maakonna koosseisu.
Küla nimi muutub kui nime tuli muuta, sest loodavasse valda oleks sattunud mitu sama nimega küla. Enamasti lisati nimele iseloomulik eristav täiend. Kokku muutus 50 küla nimi Saaremaal, Võrumaal, Hiiumaal, Raplamaal ning Lääne- ja Pärnumaal. Kõige rohkem on muutusi Saaremaal v.a Muhu ja Ruhnu saarel, kus kõikides aadressides muutub valla nimi ja lisaks 39 küla nimi. Teiste küladega liideti üheksa küla (kaheksa Saaremaal, üks Võrumaal) ning Kohtla-Järve lahustükkidest (Viivikonna linnaosa) moodustati kaks uut küla (Sirgala, Viivikonna), mis kuuluvad nüüd Narva-Jõesuu linna territooriumil. Vaata haldusreformiga muutunud külanimesid Eesti Keele Instituudi kodulehelt<http://www.eki.ee/knn/muutunud_kylanimed_2017.htm>.
Ettevõtte aadress muutub registriandmetes kui asukoht muutub ühest omavalitsusüksuse piirkonnast teise ja siis tuleb muudatus teha ka põhikirjas. Ettevõtja peab esitama elektroonilise avalduse äriregistris, mille juurde tuleb failina lisada muudetud põhikiri ning üldkoosoleku protokoll või osanike otsus põhikirja kinnitamise kohta. Kui aga aadress muutub omavalitsuse, näiteks linna siseselt, siis lisadokumente avalduse juurde lisama ei pea ning samuti ei küsi portaal riigilõivu. Kõik aadressid äriregistris tehakse õigeks – põhikirja muutmine on juhul, kui seal on aadress sees, ettevõtja teha. Täpsemat infot leiab registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt.<http://abiinfo.rik.ee/muutmiskandeavaldusekysimused.>
Tänavasildid ja viidad tuleb vahetada kõigis kohtades, kus muutub maakonna, valla või linna või küla nimi. Kohalik omavalitsus vahetab oma territooriumil välja sildid ja viidad, näiteks muutunud vallapiirid ja külanimed. Maanteeamet vahetab välja maakondade piiride tähistused.
Enamikus valdades ja linnades on kohalike volikogude valimiste tulemused välja kuulutatud ning uued vallad ja linnad sündinud. Eestis on pärast haldusreformi 183 valla ja 30 linna asemel 79 kohalikku omavalitsust: 64 valda ja 15 linna.
Vooremaa
