Teisipäeval kajas Palamuse noortekeskus kilgetest ning sagimist jagus kahele korrusele. Teise korruse köögist oli kuulda mikseri surinat ning vahvliraudade särinat, sekka elavat arutelu – noortekeskuse uuenenud köök sai oma ristsed.
Mul avanes võimalus olla teemakohviku esimene külaline. Sain näha Palamuse noorteka vahvlitaigna ülisalajast retsepti ning piiluda uude punasesse külmkappi, sest koolivaheajal kogunes kümmekond noort teemakohvikusse vahvleid küpsetama ning Palamuse noortekeskuse noorsootöötaja Teele Laanese ja noorsootöö- ja spordijuhi Anneli Plaadoga ühiste tegevuste üle plaani pidama.
Teemakohvikuid tuleb veel
Anneli selgitas, et koostöörühma toel sai noortekeskuse kööki osta lauad ja toolid, külmkapi ning lisaks väikesemat köögitehnikat nagu vahvlimasinad ja blender. Uuenenud köögis jagub teemakohvikuid ka edaspidiseks. Näiteks on novembri kohvikutes plaanis küpsetada Tootsi saia ning jõuluootuses piparkooke teha. Detsembri teemakohvikus tähistatakse aga toomapäeva ning küpsetatakse jõulukeeksi.
Noorsootööjuht Anneli sõnas, et nii tema kui noored on põnevil – neil pole varem sarnaseid kohvikuid olnud ning ühist avastamisrõõmu jagub igasse teemakohvikusse. Kohvikutes saab arutleda erinevatel teemadel – anda noortele edasi teadmisi päevakajalistest ja tähtsatest sündmustest, kutsuda külalisi ning valmistada jutu kõrvale maitsvat nosimist.
Muidugi rääkisid noored, millistest ühistest tegevustest nad unistavad, millega tegelevad ning millest tunnevad kõige suuremat rõõmu.Noorte tulevikuplaanid ja mõtted uueks aastaks on seikluslikud ning nagu kohvikulised soovisid, peaks tegevused sobima enamikele noortele.
Ideid, kuhu minna ja mida teha, pudenes vahvleid nosides nagu sügisesi lehti: seikluspark, põgenemistuba, kino, muuseum, vangla, batuudikeskus, tähtpäevadest inspireeritud töötoad, ööbimisega filmiõhtud ning uued lauamängud.
Noored käisid välja, et teemakohvikute külalised võiks õpetada neile lihtsate toitude retsepte. Just selliseid, mida on pärast koolipäeva hea ise noortekas valmistada. Lisaks jutustasid vähem kui aasta Palamusel töötanud noorsootöötajad Anneli ja Teele, kuidas nad oma tee noorsootöösse leidsid.
Koostöö kooli, rahvamaja ja noortekeskuse vahel
Kogu noorteka elu ja melu eestvedajad on küllatki värskelt, tänavu jaanuaris tööd alustanud Anneli ja Teele. Anneli on kehalise kasvatuse õpetaja Voorelt ning Teele tordimeister Luualt. Kondiitrina töötanud Teele ühendab nii koogitegemise kunsti kui noorsootöö. Teele juhendamisel on paljudesse tegevustesse põimitud küpsetamine ja kokkamine.
Nii pole ka imestada, et just Teele noortega köögis vahvlitainast timmis – õiged vahvlid peavad olema eriti krõbedad. Ennist sai katsetatud küll valmissegudega, kuid need vahvlid meenutasid rohkem pannkooke. Magusate ja krõbedate vahvlite tainasse läheb ikka uhkelt võid, suhkrut, jahu, mune ja piima. Ja mis kõige tähtsam – enne kui küpsetama hakata, peab tainas pool tundi seisma. Teele naeratas mikseri vurina taustal ja sõnas, et see on õige töö ning kondiitriameti järele süda küll ei kripelda. Noorsootöötaja Teele lisas, et talle meeldib õpetada ning noortega tegeleda. “Saangi noortekeskuses olla omamoodi õpetaja,” sõnas ta rahulolevalt.
Anneli rääkis, et tahtis ennast arendada, uusi võimalusi proovida ja teha midagi ägedat. Noorsootöö- ja spordijuhi ametikohale ajendas kandideerima ka praktiline vajadus. Et Voore põhikoolis on aastatega õpilasi vähemaks jäänud, siis kehalise kasvatuse õpetajana ei ole töökoormus sama, mis varem. Palamuse noorsootöö kõrvalt annab Anneli endiselt Voore põhikoolis vanematele õpilastele neli kehalise kasvatuse tundi nädalas.
Anneli ja Teele noorsootöö meeskonna lahutamatu liige on Palamuse Kultuuri juhataja Ehtel Valk, kelle vahvlite lõhn noortekasse meelitas. Nähes Ethelit, muigas Anneli, et tema on neil boss. Kuid ennast ühtse perena tundev meeskond ametipositsioone ei vaata. Ehtel kinnitas, et noorsootöötajad on nii hakkajad, et temal polegi tarvis näpuga näidata, mida oleks teha vaja. Palamusel toimib tugev koostöö kolmnurkselt: kooli, rahvamaja ja noortekeskuse vahel. Noorsootöötajad on varem naljatlevalt öelnud – noorsootöö valdkonnas on ühinemine ammu toimunud ning tegutsetakse ühtse meeskonnana, mis valdade piire ei tunne. Juba enne haldusreformi jõustumist panid Jõgeva ja Mustvee linn, Jõgeva, Torma, Palamuse, Saare, Kasepää ning Lohusuu vald seljad kokku, et omavalitsuste koostööspiirkonna noorsootööd arendada. Koostöörühmaga kaardistati ühised arenguvajadused ja -eesmärgid ning koostati seatud eesmärkide saavutamiseks tegevuskava.
Kohalike omavalitsuste koostöörühmade tegevuse eesmärgiks on uute noorteni jõudmine ning nende noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Anneli tõdes, et piirkondade ülene koostöö kannab vilja – omavalitsustes noortega tegelevad inimesed ja noored on saanud lähedasemaks. Noortele on rohkem valdade piire ületavaid kohtumisi ja tegevusi. “Koostöö on tugev, saab küsida, kuidas teistel läheb ja jagada kogemusi. Koostöörühma tegevused on ühendanud piirkonnad ja ühtsus on suurem,” kinnitas Anneli.
Noortele meeldib kättpidi asjade juures olla
Palamusel toimub noortekeskuses koostöörühma toel tehnikaring. “Noortele meeldib kättpidi asjade juures olla, ise teha ning arendada oskusi, mida praktiliselt kasutada,” rääkis Anneli. Tehnikaringi juhendab hobifotograaf ja tehnikahuviline Rain Rähn. Tehnikaringis osalev Kert jutustas, et praegu on neil käsil vanade arvutite lahtivõtmine, puhastamine ning võimalusel jälle tööle panemine. Noorte kasutuses on nii juhendaja kui noorteka vanad arvutid. “Võtame arvutid lahti, seal on sees erinevad kiibid, kõvaketas ja emaplaat ning palju erinevaid juhtmeid. Mälu peab hea olema ning keerulisemad vaheetapid tuleb üles pildistada – nii saab arvuti pärast ikka kokku,” selgitas Kert.
Tehnikahuviline poiss ütles, et tal on hea mälu ning varem on ta arvutitega tegelenud, teema ei ole talle keeruline. Noormehe sõnul on neil ringis kõige nooremad 1. klassi õpilased ja kõige vanemad umbes 14aastased. Anneli selgitas, et tehnikaringis noored vahetuvad – neile meeldivad erinevad teemad. Tehnikaringis jagub kõigile midagi põnevat, peagi on teemaks fotograafia ja automudelism. Eriti suure põnevusega ootavad fotograafiaringi tüdrukud. “Tahame kaasata võimalikult palju erinevate huvidega noori, et nad leiaks endale põnevat tegevust,” sõnas Anneli. Tavaliselt nokitseb tehnikaringis üle kümne noore ja see on noorsootöötaja hinnangul väga hea osalus. Teemakohvikute ja tehnikaringi toimumist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava ESF kaasrahastatud programmi Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine kirjeldatud tegevuste raames.
Sport on saanud uue hingamise
Korvpalli abitreenerina käivitas Anneli Palamusel tüdrukute korvpallitreeningud. Kahel päeval nädalas harjutavad neiud Palamuse gümnaasiumi võimlas pallimängu. Hetkel on nimekirjas 16 tüdrukut ja seni on igas trennis olnud kohal vähemalt meeskonnajagu huvilisi. “Kiidan korvpallitüdrukuid, kes tahavad treenida, areneda, võistelda. Minul tüdrukute treenerina on ülimalt hea ja uhke tunne,et saan oma teadmisi ja oskusi edasi anda,” lausus Anneli. Tal on abitreeneri tunnistus, kuid eesmärk on saada treeneriks. “Tahan päris meeskonna kokku panna, et noored saaksid areneda, võistlustel käia ja maailma näha,” unistab Anneli. Treener on seda meelt, et kui noored tegelevad huvitegevusega, näiteks spordiga, ei olen nad nii palju oma nutiseadmetes. Noor korvpallur Kertu-Kaisa rääkis, et suvel ostis isa talle korvpalli. “Hakkasin ise mängima ja kui kuulsin, et trenn algab, siis ma pikalt ei mõelnud,” lisas tüdruk. Cätlyn tõdes, et talle on sport alati meeldinud. “Olen suviti korvpalli mänginud ja mõtlesin, et trenni ajad sobivad, siis võiks minna – eriti veel siis, kui mängus läheb hästi,” muljetas noor korvpallur. Anneli on õnnelik, et Palamusel on saanud sport uue hingamise. Näiteks on poistel nüüd võimalus mängida Jõgeva SK Noorus 96 treenerite juhendamisel jalgpalli.
MARGE TASUR
