Alles see oli, kui Hannes Võrno detsembris jõuluvanana Toompeal saadikutele sõnu peale luges, ja juba on meil ka kevadistungjärk läbi. Pool aastat on tööd tehtud.
Meenuvad pikad vaidlused ja esinemised parlamendisaalis. Aga ka kompromisside ning ühisosa otsingud erinevate seaduseelnõude pinnalt kolleegidega nii koalitsiooni kui opositsiooni ridadest, samuti valitsusliikmetega. Väga oluline, et sel kevadel pääsesime negatiivse lisaeelarve vastuvõtmisest. See viitab eelkõige muidugi meie majanduse stabiliseerumisele, kuid samas näitab ka, et riik suutis oma kulusid-tulusid päris täpselt ette prognoosida.
Kokku võtsime tänavu kevadistungjärgul Riigikogus vastu 95 seadust, millest mitmed on eriti olulised. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus üritab meie hariduselu mitmeid kitsaskohti parandada ja probleeme kokku traageldada. Kui hästi või halvasti see õnnestub, näitab aeg. Rahul olen kindlasti sellega, et parlamendis sai eelnõu märksa elulähedasemaks ning selles loobuti näiteks põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslikust eraldamise nõudest.
Kõigile meile on oluline uus liiklusseadus. Ühe seaduse tegime väga raske südamega. See käis pensioniea tõstmise kohta 65. eluaastani. Kuid ega meil siin häid valikuid polnudki, sest meie elanikkond vananeb ning tööealisi lisandub igal aastal järjest vähem.
Riigikogu põhiseaduskomisjon, mida juhin, tuli möödunud istungjärgul kokku 38 korral. Nende seas toimus üks väljasõiduistung Rahvusraamatukogu saalis, üks ühisistung kultuuri- ja sotsiaalkomisjoniga, üks istung koos korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoniga ning üks ühisistung meie parlamendi väliskomisjoniga. Kokku oli põhiseaduskomisjoni menetluses sel hooajal 41 seaduse või otsuse eelnõud. Neist võttis Riigikogu vastu 11 ja lükkas hääletusel tagasi neli. Ülejäänute menetlemine on veel pooleli. Komisjonipoolne ettekandja olin Riigikogu saalis 20 seaduseelnõu puhul. Järgnevad komisjonikaaslased Mart Nutt viie, Ene Kaups nelja ja Evelyn Sepp ning Igor Gräzin kolme eelnõuga.
Üks olulisemaid meie komisjoni eelnõusid, mis Riigikogu seadusena vastu võttis, on riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmine, mis lühendab mitmekilomeetrilisi sõidukite järjekordi riigi idapiiril, seadustab vastavates parklates piiriületajate teenindamise ja võimaldab Interneti kaudu piiriületajaks registreeruda. Aga vähetähtsad pole ka erakonnaseaduse ning välismaalaste seaduse muutmised. Kummardusena vanaisadele-vanaemadele täiendasime pühade ja tähtpäevade seadust: alates järgmisest aastast hakkame tähistama vanavanemate päeva.
Sügisel ootab meie komisjonis edasist menetlemist kaks väga olulist eelnõud, mis mõlemad käsitlevad põhiseaduse võimalikku muutmist, üks kultuuriväärtuse täiendava kaitse osas ja teine valimistsüklite ühtlustamise teemal. Samuti tegi põhiseaduskomisjonis hiljuti ettekande Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor, rääkides isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse täitmisest. Seega on möödas need ajad, mil ajalehes avaldatud sünnipäevaõnnitlust või mõne kooli kodulehel olevat abiturientide lõpupilti seaduserikkumiseks peeti.
VÄINO LINDE,
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakond
