Pidu läbi

Valisin ära, sest olen spordisõber. Spordil ei ole viimasel ajal enam nii hästi läinud. Vabavisete protsent madal, Anetti reketi vars kõver, Kelly garantiiremondis. Ott sõidab asfaldil kruusaseadistusega ning bosnjakid pääsesid meie kaitseliini taha.

Kuidas siis läks? Tegelikult väga tublid valimised. Konkuretsilt volikokku olime üle riigi keskmise. Ja me võitsime kõiki teisi maakondi valimisaktiivsuselt. Esikoht 59,3 protsendiga, juhhei! Keegi olevat isegi näinud kedagi, kes olevat näinud üht 16aastast valijat.

Ja nüüd on meil Parteiline Jõgeva vald 85 protsendi ulatuses! Mõelge, millise võimaluse annab see paraadide korraldamiseks: roheline kolonn, kollased, punased. Õhupallid, loosungid, peaasi, et droon Leedu lipuga segi ei aja. Vahele ikka sinimustvalgeid ka. Kõige lõpus 15 protsenti valimisliitude jopesid, kuigi hääli said nad 24 protsenti. Ühed neist kolmest tahtsid ilusat linna, teised ilusat maad, kolmandad ilusat ühiskodu, nii sa ju kaugele ei purjeta ja šampust ei joo.

Aga minu kandidaat sai sisse! Kuigi keegi teda koalitsiooni ei lase, töötab edaspidi volikogus luuraja-tujurikkujana.

Hiljaaegu oli peale valimiste veel kaks kuuma teemat: nõukaaegne helge lapsepõlv ja presidendi soeng. Mõlema suhtes jään eriarvamusele.

Minu lapsepõlv oli küll helge! Rohi oli nii roheline! Mängisin ja jooksin, sõin pannkooke moosiga ning lugesin “Jussikese seitse sõpra” läbi. Kahtlaseks ja kurvaks läks asi siis, kui ma hakkasin ajalehti lugema. Noorematele selgitan, et ajalehed olid nõukaajal hästi odavad ja hästi totrad. Hästi palju kirjutati komparteist ning sotsialistlikust võistlusest. Kirjutati ikka ühtmoodi, aga inimesed lugesid tähelepanelikult ridade vahelt. Kõik olid selles väga osavad ja nii saadi vähemalt pooltest asjadest ikka midagi teada. Ning mis noorelt õpitud, see päris ära ei ununegi.

Soengust. Kallis Kersti, sa meeldid mulle kui naine ja kui president. Oehh, nüüd läks natuke nihu. Sa meeldid mulle kui president ja kui naine, rahva ema. Mu armas abikaas meeldib mulle ikka kõige rohkem, siis tuleb ämm ja sina oled kohe kõrgel kolmandal kohal. Aga su uus soeng ei meeldi. Aeg on aru saada, et juba terve aasta pole su soeng enam ainult sinu ja su juuksuri asi, vaid meie kõigi ühisvara ning rahva ühendaja. Parlamendi komisjonid ja fraktsioonid võiksid seda asja arutada. Või veel parem – juuksemoe võiks panna rahvahääletusele. Avalikustage see juuksur ning ma teen talle samasuguse soengu!

Nüüd veel see kleidi sikutamise teema kah. Teen nooremale lugejale kohe ridade vahelt lugemise testi. Tähelepanu, testijad valmis, start! See rõiva värk oli nii, et üks Rõivas sikutas teist rõivast ülespoole ja teine sikutas rõivast jälle allapoole. Aga kolmas Rõivas (endine Värk) istus kodus ja kuulas uudiseid. Lõpuks läks ise kah televiisorisse esimesele Rõivasele appi. Seal seletasid juba kaks Rõivast, et kui mingi värk oligi, siis seda õiget värki rõivaga ja Rõivaga tegelikult ikka ei olnud. Ja kogu see värk läks nii, et kuigi teine rõivas sikutati alla, siis ka esimene Rõivas langes alla ja oli kahtlus, et mõnda aega ei tõusegi. Oehh. Aga pärast valimisi tõusis jälle ja pole kindel, kas üldse midagi langes.

Elu on keeruline, aga igav igatahes enam mitte.

JAANUS JÄRS

blog comments powered by Disqus