Gripihooaeg on alanud ning seetõttu tuleks hakata mõtlema enda ja oma lähendaste vaktsineerimisele. Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha just oktoobris.
Vaktsineerimine on kõige tõhusam ja odavam kaitse
Gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu kokkupuutel nakatunud inimesega: aevastades, köhides, käteldes, kuid samuti esemete-pindade kaudu. Riskirühma kuuluvad vanemaealised, kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, hooldekodude elanikud, rasedad, immuunpuudulikkusega või immuunsupressiivset ravi saavad inimesed, tervishoiutöötajad. Nakatunud inimene ohustab teisi päev enne sümptomite tekkimist ning püsib nakkusohtlikuna kuni seitse päeva, väikelapsed kuni 21 päeva.
Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10 14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerida võib kõiki alates kuuendast elukuust.
Gripivaktsiine on turul kahte tüüpi: kolmevalentne vaktsiin ning uus neljavalentne vaktsiin, mis annab esimesega võrreldes täiendava kaitse. Nagu igal ravimil, võib ka vaktsiinidel esineda kõrvalmõjusid, kuid vaktsineerimisest saadud kasu kaalub oluliselt üles nende tekkimise riski. Erandlikud on olukorrad, kus vaktsiinist tingitud tõsiste kõrvaltoimete tekkeks on põhjendatud risk ning sellisel juhul vaktsineerimist ei tehta.
Märgake haigestumise sümptomeid
Gripi sümptomiteks on haiguse äkiline algus. Haigestunud inimesel tekib kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad köha, peavalu, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused. Paljudel juhtudel võivad kaasneda mitmed tüsistused, nagu ninakõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Eelmisel aastal suri gripi tõttu 47 inimest ning 113 inimest vajas haiglaravi. 90 protsenti lahkunutest olid vanemaealised ja/või hooldekodude elanikud. Raskete gripijuhtude tõttu elu kaotanud või haiglaravi vajanud inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Nagu eelpool öeldud, siis kõige kindlam kaitse gripi vastu on vaktsineerimine, kuid haiguse ennetamiseks on oluline meeles pidada ka järgmist:
Peske käsi.
Kui tunnete et hakkate haigeks jääma, siis minge kodutööle või võtke tervisepäev. Samuti võtke ühendust perearstiga. Kui töötada ei jaksa, siis võtke haigusleht.
Ärge käige haigena tööl, sest nii nakatate teisi (eriti avatud kontoris) ning pikendate ja raskendate oma haiguse kulgu.
Aevastades või köhides katke suu ja nina. Kui salvrätikut ei ole, siis häda korral sobib ka varrukas.
Vältige lähedast kontakti haige inimesega.
Vältige suu, nina ja silmade puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
Toituge täisväärtuslikult, magage korralikult, vältige stressi ning tehke piisavalt sporti.
KÄRT SÕBER, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
See kirjatükk on ilmunud sotsiaalministeeriumi blogis
