Võrumaa Rõuge vabatahtlikud päästjad Olev Mõttus ja Jaanus Kõiv on aastate jooksul meile näidanud, kuidas tuleõnnetusi ära hoida – nende eestvedamisel korraldati oma kandi kaheksas majapidamises lagunenud küttekollete remonti või renoveerimist.
Miks need tublid mehed seda tegema hakkasid? Nad said aru, et vallavalitsuse või vabatahtlike päästjate kingitud suitsuanduritest pole abi, kui pliidist käib tuli välja ja korstnakivide vahelt volksab leek või seintel vooklevad radiaatorini haavaplaastriga lapitud vanad elektrijuhtmed. Sellise majapidamise pererahvas võtab suitsuandurist patarei ära, sest nii kui nad teevad pliidi alla tule, on maja kohe kerget tossu täis. Raha oma kodu kordategemiseks neil aga ei ole.
Nüüd lõpuks astub riik oma toe ja jõuga selle vabatahtlikkuse kõrvale ning valitsus alustab mahuka programmiga Kodud tuleohutuks.
Esimene samm on valitsuserakondade kokkulepe eraldada järgmisel aastal riigieelarvest 1,5 miljonit eurot meie inimeste koduste küttesüsteemide korrastamiseks, mis tähendab nende tuleohutusnõuetega vastavusse viimist. Programmi Kodud tuleohutuks tegelik suurus võiks olla kokku kolm miljonit eurot aastas, sellest poolt ootame kohalikelt omavalitsustelt. Loodan siin kõigi valla- ja linnavalitsuste toele, kuna just omavalitsused peaksid kõige rohkem teadma oma elanike probleemidest.
See on omavalitsuste vabatahtlik võimalus, mitte järjekordne lisaülesanne. Üks võimalus omavalitsustel selleks vahendeid leida on näiteks sotsiaaltoetuste ja -teenuste rahast, mida seadus lubab oma abivajavate inimeste eluruumide korrastamiseks kasutada küll. Usun, et omavalitsuste ja päästeameti koostöös saame alates järgmisest aastast muuta Eestis tuleohutuks kuni 800 kodu, neist 500 kõige kriitilisemas seisus elamispinda.
Mõtelgem korraks süngetele arvudele: mullu hukkus põlengutes 39 inimest, neist 37 oma kodus ja üldse põles möödunud aastal Eestis 787 kodu. Tuleohutus ei ole luksuskaup, kuid ma saan väga selgelt aru, et kõik inimesed ei suuda – kas majanduslikel põhjustel või tervise tõttu – ise enda kodu lagunenud küttekollet või elektriühendusi tuleohutuks renoveerida. Me võime jagada kõigile majapidamistele suitsuandurid ja osta veel kümme võimsamat päästeautot, aga see kõik ei aita, kui kodune küttekolle on katki ja raha selle parandamiseks ei ole.
Mind jahmatas üle-euroopalise Eurofoundi mullune uuring, mis näitas, et Eestis on 23 protsendil eluruumidest küttekolded korrast ära. See on ligi 150 000 majapidamist. Sama Eurofoundi raporti autorid arvutasid, et kui riik investeeriks eluruumide küttesüsteemide tuleohutuks muutmisse, siis saaks ta ehituskulutustele kulunud raha tagasi veidi enam kui kahe aastaga, näiteks kokkuhoitud tervishoiukuludena. Pidagem meeles, et mullu sai kodustes tuleõnnetustes vigastada 107 inimest.
Siseministeeriumi, päästeameti ja kohalike omavalitsustega koostöös kavandatava projekti Kodud tuleohutuks tehnilised tingimused töötab välja päästeamet ning koduste küttekollete korrastamine algab 2018. aastal. Praeguste arvestuste järgi võib ühe kodu tuleturvaliseks muutmine maksta keskmiselt 3500 eurot. Julgustan kõiki omavalitsusi meile partneriks tulema. Tuleturvalised kodud on seda väärt.
ANDRES ANVELT, siseminister
