Kala jätkus kõigile huvilistele. Müüjaidki oli korraldajate andmetel rohkem kui eelmisel aastal.
Kui MTÜ Peipsi Ühendus pani kokku 2010 kalanduslike suveürituste kava, oli põhieesmärk luua kalurile võimalus oma tooteid müüa otse tarbijale. Peab tõdema, et Peipsi kalurid olid seda võimalust tagasihoidlikult kasutanud. Aga müüdi siiski kõiki traditsioonilisi Peipsiveere kalatooteid – voblat, suitsutatud latikat jt.
Suurematest kalatooteid müüvatest ettevõtetest oli kohal Kõrveküla kalatööstus ning OÜ Saarepiiga, kelle müügiletil oli nii Peipsi kui ka merekalu.
Kalatooteid müüva “tänava” ääres hakkas heas mõttes silma Võrtsjärve äärse Arumetsa talu müügilett. Müügil oli suitsutatud ja marineeritud angerjas.Kala oli püüdnud taluperemees Aivar Kärp, kes on viiendat põlve kalur. Loomulikult on kalapüügiteadmisi ja –nippe antud edasi põlvest põlve ning seetõttu olid kalad, mida ta müüs, tõelised kaunitarid.
Huvitavaid ja maitsvaid kalasuupisteid pakkus EuroAsia müügiesindaja Helmi Šibalova. Samast oli võimalik osta erineva maitselisi Asien FishSnack’e, et kodus valmistada ise hõrke suupisteid.
Kalalaatadel on alati kuulda nurinat, et ei müüda värsket kala või seda ei jätku. Ilmselt oleks juba kõigil aeg aru saada, et niisugustel kuumadel suvepäevadel ei ole võimalik kuidagi ( või siis väga keerulise korraldusega) kvaliteetse värske kalaga koju jõuda.
Kurb on tõdeda, et seekord ei olnud laadal mereäärseid kalatöötlejaid oma vütsikilu, heeringakonservide jm.
Laadal müüdi suitsutatud rääbist
Tegemist oli sissetoodud rääbisega, mitte Peipsist püütuga. Kahju, et müüjad rahvast petsid väitega, et tegemist on Peipsi rääbisega.
Olgu öeldud, et tänavu on Peipsi rääbise püügikvoot vaid teaduspüügiks. Et hoida ära igasuguseid sekeldusi just kalamüügil, ei püüa tänavu teadlased rääbise püügiks mõeldud kastmõrdadega. Nii et kui väidetakse, et tegemist Peipsi rääbisega, on see ebaseaduslikult püütud või lihtsalt petetakse ostjat.
OÜ Tervix pakkus erinevaid kodumaisest toorainest loodustooteid. Populaarsemad olid juba erinevad astelpaju tooted, kuid oli ka vähemnähtuid (kuusevõrsesiirup, võilillesiirup jt.) Ostja sai kaasa infolehe, kus soovitusi toodete kasutamiseks igapäeva toitude, sealhulgas kalaroogade maitsestamiseks.
Kaubavalik mitmekesine
Merriba Meierei müüs erinevaid juustutooteid, mida külapoodides kas üldse müügil ei ole, või siis väga harva. Firma on viimastel aastatel ikka oma toodetega Lohusuu laadal käinud. Küllap on neil siin hästi läinud.
Muidugi ei puudunud laadalt lille- ja puude-põõsaste istikud, igapäevased majapidamistarbed, rõivad, punutised, ainulaadne käsitöö jne.
Mõned müüjad muidugi nurisesid vähese ostuhuvi vastu, kuid aeg on praegu lihtsalt niisugune, et tuleb teha valikuid, millele raha kulutada. Samaaegselt andis see võimaluse kaubapakkujal rahulikult oma tooteid tutvustada.
Toimus juba traditsiooniline kalasupi võistlus, millele esitati seitse suppi. Võistluse võitis Vilja Tubergi valmistatud supp.
Oma infotelgiga oli laadal Peipsi Kalandusüiirkonna Arendajate Kogu, kust sai iga huviline selgitusi Euroopa Liidu Kaladusfondist toetuste taotlemise kohta. Jagati ka erinevaid infomaterjale.
Loomulikult oli mitmekesine kultuuriprogramm, kus esinesid nii kohalikud taidlejad kui tuntud artistid.
Laadaga on igal aastal tähistatud ka kalurite päeva. VIII Lohusuu kalalaata külastas üle 4000 külastaja.
Kaluri elujärje parandamine on 2010. aasta Peipsi piirkonna kalanduslike suveürituste, milles Lohusuu kalalaat oli esimene, põhieesmärk.
i
ENE ILVES