Inimesed teavad enamasti seda, et piim on inimorganismile vajalik toitaine. Samas ringleb piima kohta palju müüte, millest nii mõnigi kogenud teadlastes hämmastust tekitab.
Müüt üks – piim on sobilik toit ainult imikueas
Nii teadusuuringud kui ka arstide praktika näitavad, et piim ja piimatooted on sobilikud ja kasulikud inimestele kogu eluea jooksul. Inimkonna ajalugu näitab, et looduslik valik soosib neid, kellel säilib piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus. Et see ei kaoks, tuleb süüa sobivaid piimatooteid – kui värske piim valmistab vaevusi, siis tuleks tarvitada hapendatud või vähendatud laktoosisisaldusega piimatooteid.
Müüt kaks ‒ piim annab organismile palju kolesterooli
Inimorganism vajab tegelikult päevas kuni 350 milligrammi toidukolesterooli ning ühest klaasist täispiimast imendub seda verre kõigest kuni 14 milligrammi. Lisaks sisaldab piim ka rohkelt erinevaid rasvhappeid, millest nii mõnigi hoopis langetab kolesterooli taset veres.
Müüt kolm – väherasvased piimatooted on tervislikumad
Sellest, kui kasulik on inimorganismile piimarasv, on praeguse võidefitsiidi ajal palju räägitud. Piimarasv on kergesti omastatav energiaallikas, mis pärsib pahaloomuliste kasvajate arengut ning on viirusevastase toimega. Piimarasv langetab kolesterooli ja triglütseroolide taset, mistõttu vähendavad need rasvad tegelikult südameveresoonkonna haiguste riski. Kui tootest eemaldatakse piimarasv, lähevad kaotsi piimas peituvad rasvlahustuvad vitamiinid ning võib tekkida ka probleeme kaltsiumi omastamisega piimast
Müüt neli – piimas sisalduv kaseiinivalk tekitab liigesepõletikke
Kaseiinivalk laguneb seedeprotsessi käigus peptiidideks ja aminohapeteks. Kaseiin ei saa tervikmolekulina seedekulglast imenduda ega liigestesse ladestuda. On väidetud, et meie seedekulgla ei suuda kaseiini lagundada, sest täiskasvanu organism ei tooda selleks vajalikku ensüümi – see ei vasta tõele, inimese seedeprotsess töötleb pidevalt erinevaid võõrvalke ja kaseiin on tänu oma spetsiifilisele struktuurile just eriti hästi seeduv.
Müüt viis – piim ja piima sisaldavad maiustused tekitavad sõltuvust, sest sisaldavad morfiini
See müüt tekitas kõige enam kummastust – nimelt loovad selle väite tegijad põhjuseta seose morfiini ehk heterotsüklilise alkaloidi ja kasomorfiini ehk kaseiinist tekkiva peptiidi vahel. Kasomorfiinid tekivad imetajate rinnapiima valkude lagunemise käigus, kuid verre need ei jõua. Toidus on neid väga vähesel määral leitud fermenteeritud piimatoodetest, muudest piimatoodetest, ega ka jäätisest või šokolaadist kasomorfiine ei saa. Kuigi nii piimatoodete kui ka šokolaadi söömine pakub meile naudingut, ei tulene see sõltuvust tekitavatest narkootilistest ainetest.
Müüt kuus – lehmapiimas sisaldavad hormoonid mõjutavad inimese östrogeeni ja testosterooni taset
Suur osa inimese toidust sisaldab võõrhormoone, mille lagundamisega seedimine kenasti hakkama saab. Piima joomine ei mõjuta inimese suguhormoonide tootmist – igapäevaselt piima joovad naised ei ovuleeri ju iga päev ning Eesti meeste viljakusnäitajad ei ole sugugi kehvad.
See kirjatükk on ilmunud Maablogis
IVI JÕUDU, Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja
