Arenguseire keskus hakkab uurima tööturu arengutrende, töösuhteid ja –vorme, et paremini mõista tööturgu mõjutavaid tegureid ja nende mõjuulatust. Uurimistöö tulemusena valmivad stsenaariumid aitavad võrrelda võimalikke lahendusi Eesti tööturu reguleerimiseks tulevikus, teatas keskuse esindaja.
Töövormid ja töösuhted on muutumas kogu maailmas. Arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et traditsioonilise töölepingulise töösuhte osakaal on kahanemas ning erinevad ebatraditsioonilised töövormid on levimas üha laiemalt. “See on tingitud paljudest asjaoludest, näiteks töö iseloomu muutumisest ja tehnoloogia arengust. Tööturu uuringus käsitleme keskse teemana ka tööjõuturu võimalike arengute mõju riigi maksubaasile. Samuti analüüsime erinevaid sotsiaalkaitse- ja maksustamise mudeleid, hinnates nende sobivust ühe või teise arengustsenaariumi korral,” selgitas Danilov.
Tööturu arengutest rääkides rõhutatakse sageli töötajate järjest suuremat iseseisvust ning emantsipatsiooni, mis tuleneb töölepingulisest töösuhtest loobumisest. Sellega seoses muutuvad järjest aktuaalsemateks õiguslikud ja maksunduslikud küsimused, sealhulgas töötajate kaitse juhuslikku laadi töömaailmas ja globaalse tööturu tingimustes. “Tööturu pikaajalistest arengutest rääkides on oluline mõista erinevate tegurite koosmõju ning seda, et pole olemas standardseid häid lahendusi, mis töötaksid ühtmoodi kõikides riikides,” lisas Danilov.
Arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu selgitas, et tänu uute töövormide, ärimudelite ja digitaalsete võimaluste levikule on tulevikutöö aeg käes juba praegu ja see seab väljakutseid kõikidele tööturu osalistele. “Töökorraldust ja töösuhteid enim mõjutavad tegurid võib jagada kolmeks: tehnoloogilised, struktuursed ja demograafilised. Digitaliseerimine on juba kaasa toonud muudatusi ning muutumas on ka tööturul pakutavad ametikohad ning levinumad töövormid. Demograafiliselt mõjutavad tööturgu sündimus, ränne ja põlvkondade eelistused. Tööandja jaoks muutub aga kriitiliseks parimate oskustega töötajate tööle meelitamine ja hoidmine,” tõi Vallistu välja.
Tööturu uurimisprojekt jaguneb kolmeks etapiks: eeluuringud, stsenaariumide loomine ning stsenaariumide põhjal maksustamise ja sotsiaalkaitse mudelite kirjeldamine. Uuringu tulemusena luuakse alternatiivsed tööturu tulevikustsenaariumid aastani 2030 ning tuuakse välja ühe või teise stsenaariumiga seotud otsustuskohad poliitikakujundajatele.
“Stsenaariumide-põhine lähenemine aitab meil mõista valdkonda mõjutavate tegurite omavahelisi seoseid ja võimalikke arenguid ning aitab kaasa seisukohtade kujundamisele,” selgitas Vallistu uurimismetoodika valikut.
Uurimisprojekti juhib arenguseire keskus ning uuringu läbiviimiseks luuakse rahvusvaheline võrgustik, kuhu kaasatakse tippeksperdid Eestist ja välismaalt. Projekti juhtkomisjon kiitis uuringu lähteülesande heaks ning projekti valmib järgmise aasta lõpus.
Arenguseire keskus on riigikogu juures tegutsev mõttekoda, mille ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine, uute trendide ja arengusuundade avastamine ning arengustsenaariumide koostamine. Aastatel 2017-2018 viib arenguseire keskus läbi kolm suuremat uurimisprojekti: (e-)valitsemise tulevik, tööturu tulevik ja pikaajalised tootlikkuse arengud.
Vooremaa
