Rahvaliidu esimeheks valitud ajakirjaniku ja poliitiku Juhan Aare hinnangul ei tohiks erakonnas soleerida üks juht ning otsused ja teod peaksid sündima mitmest võimekast juhist koosneva meeskonna eestvedamisel. Kiskjaliku ellusuhtumise sümboliks poliitikas on Juhan Aare aga valinud türannosauruse, mille ta mänguloomana võttis ka Rahvaliidu erakorralisele kongressile kaasa.
Kunagisele populaarsele telesaate sarjale panite nimeks “Panda“ Kui aga Rahvaliidu erakorralisel kongressil põgusalt juttu ajasime, märkasin teie portfellis piisavalt groteskse ja ähvardava väljanägemisega mängulooma. Kas võtsite selle seltsilise kaasa talismanina?
Ma võtsin kaasa teravate hammaste ja hirmuäratava väljanägemisega eelajaloolist elukat türannosaurust kujutava lelu. Põhjus polnud aga kaugeltki minu usus tema imetegevasse jõusse vaid hoopis hoiatavas eesmärgis sümboolika läbi. Nimelt näitasin koosolijatele türannosaurust oma esinemise ajal ning märkisin, et sellise looma sarnaseks muutuvad poliitikud, kes ühiskonda ja selle liikmetesse kiskjaliku maailmakäsitlusega suhtuvad.
Kuivõrd usute, et sellise mõttelaadiga poliitikuid ootab varem või hiljem türannosauruste saatus või on nad poliitikaelu paratamatu alati ajaga kaasaskäiv nähtus?
Ma väga loodan, et erinevate eluvaldkondade arengut pärssivad türannosauruselikud arusaamad hakkavad vähenema. Mõistagi ei kujune see aga iseenesest, vaid ikka töö ja pingutustega.
Kui paatoslikult jätkata, on nüüd ühiskonna paremaks tegemise huvides senisest suurem missioon ja vastutus teilgi. Kuidas seda rolli ise tajute? Mida arvate näiteks sellest, et kui lähitulevikus hakatakse Rahvaliitu kutsuma Aare parteiks, agu kunagi kutsuti Reiljani parteiks ja nagu Keskerakonda sageli kutsutakse Savisaare erakonnaks?
Minu arvates kipuvad erakonnad muutuma liiga isikute ja juhtide keskseks, mis aga nõrgestab sisemist demokraatiat. Leian, et erakonna tegevus annab kõige parema tulemuse siis, kui sellel on mitu võimekat ja tarka eestvedajat. On rõõm tõdeda, et Rahvaliitu aitavad mul juhtida oma kohustustesse pühendunud aseesimehed, kes on ka head asjatundjad oma tegevusvaldkonnas.
Avaliku arvamuse põhjal on Rahvaliidu olukord aga vägagi keeruline olnud. Mitmetes käsitlustes peetakse probleemide põhjuseks Villu Reiljani kohtuasja ja samuti eelmise juhtkonna tegevust ja kavatsust ühineda Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga või nagu mõnigi kord öeldakse “kaaperdada” erakond Kui tugevaks peate neid tegureid mõõnaperioodi tekkimisel?
Ma ei nimetaks praegust olukorda Rahvaliidus keeruliseks, sest selgusele on jõutud, et erakonnal on kõige paremad väljavaated iseseisvalt jätkamises, valdav enamus liikmeid kuulub endiselt Rahvaliitu ning nad suhtuvad optimistlikult erakonna käekäiku.
Mis puutub sotsiaaldemokraatidega ühinemise pooldajatesse, siis tuleb austada igaühe õigust oma vaadetele ja soovi ühineda ühe või teise erakonnaga. Rahvaliidu eelmine juhtkond võttis aga sisuliselt suuna erakonna likvideerimisele. Neid võib võrrelda kindralitega, kes lahingu eel virisevad, et olukord on lootusetu ja sõdurid kehvad, selle asemel et kaasvõitlejaid julgustada ja nendesse usku sisendada. Me kõik teame, kuidas armees selliseid juhte koheldakse.
Kohtuotsust ma ei analüüsi ega kommenteeri. Vaieldamatult olid aga Villu Reiljanil väga suured teened Rahvaliidu loomisel ja ülesehitamisel. Praegu ta aga erakonna tegevuses ei osale ja seda ka ei mõjuta.
Sageli diskuteeritakse kas Rahvaliit ületab valimiskünnise ja pääseb riigikogu järgmisesse koosseisu. Optimistlikumates prognoosides on Rahvaliidu parlamendisaadikute arvuks pakutud 10, 15 või koguni 20 kohta. Millele tuginedes on sellised arvud välja pakutud?
Riigikokku pääsemine on tõesti meile äärmiselt oluline eesmärk. Rahvaliidu võimalikud valjad võivad olla väga paljud maapiirkonna ja väikelinnade ettevõtjad, samuti haritlased jne. Loodetavasti annavad Rahvaliidule hääle mitmed needki valijatest, kellel alaline sümpaatia poliitikamaastikul puudub, kuid kes valimispäeval otsustavad siiski just meie erakonna kasuks.
Igati vajalik on Rahvaliidu seisukohtade põhjalik ja avameelne tutvustamine nii erakonna liikmetele kui ka teistele poliitikahuvilistele. Muide, Rahvaliit on esimene erakond Eestis, mis internetis oma televisiooni käivitas.
2003-2007 aasta Riigikogu koosseisu oli Jõgevamaalt valitud kolm rahvaliitlast ja Jõgevamaa oli esindatud ka valitsuses. Kas selline saavutus võib tulevikus korduda või ainult ilusas unenäos?
Ühe maakonna vaatevinklist ei hakkaks valimistulemusi ennustama, kuid olen veendunud, et kui praegu hakataks valitsust moodustama, võiks Rahvaliit välja pakkuda mitu väga head ministrikandidaati. Muide, riigikogu valimiste eel hakkamegi kandideerijaid tutvustama ka selle järgi, kes võiks sobida ühele või teisele ametikohale riigisüsteemis.
Peagi valitakse ka Eesti Vabariigi presidenti?
Rahvaliit on alati pooldanud, et Eestimaal valib riigipea rahvas.
Mida laulva revolutsiooni aegse fosforiidisõja ühe esivõitlejana peate iseäranis oluliseks Eestimaa looduse ja keskkonnakaitse vaatevinklist?
Tulevikus võidakse Eestis kasutusele võtta nii üht kui teist loodusvara, kuid seda on tarvis teha keskkonnasäästlikult ja ennekõike selliselt, et ei kahjustaks põhjavett. Maa, vesi, mets ja muld annavad aga tugeva pinnase ka väikeettevõtluse, ennekõike põllumajanduse (sealhulgas ka kalakasvatuse) ja seda ümber töötleva tööstuse organiseerimiseks. Riigil tuleks igati soodustada tootmise ja teaduse vahelisi innovaatilisi koostööprojekte. Üks hea näide on tervislik ja vererõhku reguleeriv Tensia bakterit sisaldab E-Piima “Südamejuust”, mida ettevõte hakkas tootma koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning maaülikooliga.
Ettevõtluse stimuleerimiseks on tarvis toetada kõrgharidust, ennekõike aga sellele valdkonnale spetsialiste ja juhtivtöötajaid ette valmistavaid Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli.
i
JAAN LUKAS
