Aeg-ajalt jõuavad avalikkuse ette loomapiinamise ja loomade väärkohtlemise juhtumid, millele enamik meist valuliselt reageerib. Äsja vapustas inimesi koletuslik tegu Läänemaal, Martna vallas, kus kellegi kuri käsi süütas loomade varjupaiga, mille tulemusena hukkus kümme kassi.
Teisalt saab rääkida ühiskonnas toimunud olulisest pöördest ‒ lühikese aja jooksul on Eestis inimeste huviorbiiti kerkinud loomade heaolu. Väga paljud teevad pingutusi, et tagada loomade väärikus ja liigiomane elu ning aina harvem kuuleb otseselt loomavaenulikke argumente, mis olid tavapärased veel kümmekond aastat tagasi. Toona räägiti sageli, et kuni pole tagatud iga inimese heaolu, pole põhjust loomade pärast muretseda. Praegu enam nii ei mõelda, sest loomade huvide eest seismine ei vähenda kuidagi võimalusi seista inimeste parema elu eest. Ja kuni kannatavad loomad, on tõsiselt halb olla ka väga paljudel inimesel.
Loomakaitsjate survel tõsteti paarkümmend aastat tagasi häbiposti lemmikloomade hülgamine ja argielus aset leidvad loomapiinamise lood. Täna on näiteks päevakorral kanalates lindude elementaarse heaolu tagamine, kuigi kanade õiguste kaitsmine on paljude jaoks veel naljanumber, nagu 90ndatel aastatel oli koerte ketis hoidmise probleemiks pidamine.
Loomade õiguste kaitsmise teel sai oluliseks tähiseks riigikogu äsjane otsus keelustada 2018. aasta 1. juunist metsloomade kasutamine tsirkuses ja muudel avalikel üritustel. Loomakaitseseaduse muutmise seadus kogus lõpphääletusel 82 saadiku poolthääled. Riikliku regulatsioon tuli järele mitmele Eesti linnale, mis juba on kuulutanud loomi kasutavad tsirkuse külalistrupid oma territooriumil soovimatuks. Peatselt lõpeb kõikjal Eestis ära loomade tsirkuses alandamine ja väntsutamine, nende kiskumine pingutatud naljadesse, mis on inimeste stsenaariumite järgi lavastatud. Riietatud ukerdavad mägrad või trikoodes karud ei aja enam naerma, vaid nutma. Läbi põlevate rõngaste, kõrbelõhna saatel hüppavad graatsilised kaslased on vaatepildina lihtsalt jube. Loomad on oluliselt toredamad oma loomulikus olekus. Tänapäeval on võimalik jälgida loomade elu näiteks kaku-, metssea- ja kotkakaamerate vahendusel. Las tsirkuseareen jääda ennekõike inimestele ‒ akrobaatidele, klounidele ja tuleneelajatele, kes saavad oma osavust ja võimete piire demonstreerida. Tsirkuseloomade keelustamine aitab tagada ka külastajate ohutuse, sest alandatud loomad muutuvad kurjaks.
Loomakaitse keskne eesmärk on loomade asjatute ja välditavate kannatuste viimine miinimumini. Jätkuvalt aktuaalseteks teemadeks on loomade pidamine karusloomafarmides ja farmide sulgemise perspektiivid, loomade pikamaatransport, loomapidamise tingimused farmides ja loomade võimalikult valutu hukkamine. Mida aeg edasi, seda enam vaatavad ka need inimesed, keda muidu jätavad loomade õigused külmaks, kuidas toodetakse toit, mida nad söövad. Kui inimesed jätavad ebaeetiliselt toodetud loomse päritoluga toidu ostmata, siis muutub ka kaupmeeste ja tootjate praktika. Loomade heaolu tagamise suunas on astuda veel mitu pikka sammu.
BARBI PILVRE, riigikogu liige, SDE
