Pajusi rahvamaja tuli rahva ette uues kuues

Möödunud reede õhtul avati Pajusis pidulikult rahvamaja. Vana mõisahoone oli läbinud põhjaliku uuenduskuuri.


Pajusi küla on praeguseks hetkeks kujunenud Põltsamaa lähipiirkonna külade seas kõige atraktiivsemaks ja paremini korrastatud külaks nii sealsete enamjaolt korda tehtud hoonete kui kauni mõisapargi tõttu. Nüüdsest ühendab Pajusi küla Põltsamaa linnaga ka vastvalminud jalg- ja jalgrattatee.

Mõisahäärber sai uuesti klassitsistlikus stiilis hooneks

Pajusi mõisahoones asuva kena sisekujundusega rahvamaja saalis tänati ruumide projekteerijaid, ehitajaid ja remonditööde organisaatoreid.

Pajusi vallavanem Reet Alev lausus, et just nüüd on see hetk, mil võib öelda, et Pajusi mõisahoone on taas saanud tagasi tõeliseks mõisahooneks. Sõna rahvamaja viitab küll hoones toimuvale tegevusele, aga hoopis tähtsam on fakt, et rahvamaja ruumid asuvad Pajusi mõisahoones. Kui praegune Pajusi rahvamaja juhataja Janne Vaabla ütles, et remonditöödele kulus umbes kaheksa kuud, siis vallavanem Reet Alevi sõnul kulus koos ettevalmistavate tegevustega rahvamaja remontimisele pea terve aasta. Alates muinsuskaitse eritingimuste ja projekti koostamisest, erinevate uuringute läbiviimisest jne. Vanade hoonete remondiga kokku puutunud inimesed teavad, et töödele kulunud aeg oleks võinud olla veelgi pikem.

Mõisahäärber muutus koos ajaga

Reet Alev andis ülevaate Pajusi mõisa väga kirevast ja eripalgelisest minevikust. Pajusi mõis ehitati 17. sajandi lõpus. Alates 1820. aastast kuulus hoone perekond Wahlile, kelle käes oli Pajusi mõis 1919. aastani, mil see riigistati. Varasem Pajusi häärber asus praegusest umbes 400 meetrit eemal loode suunas. Praegune Pajusi mõisa peahoone ehitati 1830. aastatel. Algselt oli Pajusi see pikk, kahe tiivaga hoone, mille keskosa oli kahekorruseline. Aastal 1934 hakkas mõisa peahoones tegutsema rahvamaja. Kaks aastat hiljem kinnitas tollane Pajusi vallavolikogu hoone ümberehitamise kava. Selle kohaselt otsustati lammutada häärberi põhjatiib. Koostati ka mõisa peahoone ümberehitamise väga põhjalik projekt. Lammutati vanad ahjud, vahetati välja uksed ja aknad, ehitati uus trepp ning tehti muidki muudatusi.

Reet Alev tõdes, et 1930. aastate lõpus tehtud tööd osutusid mõisahäärberi jaoks praeguste arusaamade järgi väga halbadeks, nende käigus lõhuti palju ilusat ja ajaloolist. Ka hilisemal ajal on Pajusi mõisa peahoones tehtud mitmeid remonditöid. 1970. aastate lõpul oli moes kämpingulaua kasutamine siseruumides ja nii löödi kämpingulauaga üle ka Pajusi mõisahäärberi seinad. Laed kaeti struktuurkrohviga, mille eemaldamisega Eviko ehitajad kurja vaeva nägid. Kasutati ka tollal sisekujunduses väga moodsaks materjaliks olnud viltjat mistrat.

Alates 1990. aastatest asus Pajusi vald mõisahoonet nappide vahenditega taas remontima. Praeguse heleda tooni asemel olid siis mõisahoone välisseinad tumepunased. Selline värv tekkis mõisahoone seintele tänu sellele, et Pajusi jaoks oluline keegi inimene oli käinud Rootsis ja näinud, et seal on paljud hooned just niisugust tumepunast värvi ning arvas, et sellise värviga võiks olla ka Pajusi mõisahoone ja selle juurde kuuluvad abihooned. 2006-2008 sai maja uue katuse ja ka uue välisfassaadi.Siis ehitati ka uus küttesüsteem ning uuendati siseruume. Toonane projekt nägi ette ka hoone põhjatiiva taastamise ja katusealuse ruumi kasutusele võtmise.

Hiljuti teoks saanud remonditööde eesmärgiks oli anda häärberile tagasi mõisaaegne väljanägemine. Projekteerijatega lepiti kokku, et koos endisaegse stiiliga peavad mõisahoones olema ka nüüdisaegsed lahendused. Viimaste sisemiste tööde käigus on muutunud hoone fuajee, garderoob, tualettruumid ja saal ning uuendatud on tehnosüsteemid.

Reet Alev avaldas lootust, et uues kuues mõisahoone loob paremad tingimused nii esinejatele kui maja külastajatele ja et Pajusi mõisa peahoone jääb pikkadeks aastateks aktiivsesse kasutusse.

Pajusi rahvamaja aitasid uuendada

*Pajusi rahvamaja ruumide sisekujunduse projekteerisid Airi Aasoja ja Ingrid Aasoja-Zverev Aasoja Projektist.

*Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektori Sille Raidvere jälgis, et remonditööde käigus muinsuskaitselised nõuded täidetud saaksid

*Pajusi rahvamaja sisemised remonditööd tegi Eviko

*Järelvalvega tegeles Anikor.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus