Gunnar Allas on mees, kelle silmad löövad särama, kui ta räägib asjadest, mis talle korda lähevad. Sama entusiastlikult kui ta räägib mudellennukitest, kõneleb ta ka oma perest, mälestustest ja igapäevasest elust. Ta ei võta ühtegi asja iseenesestmõistetavalt ning on rahul selle eluga, mida ta elab.
Gunnar on pärit Jõgevalt, kuid juba üheksa aastat on ta pidanud tööl käima kodust eemal – alguses Tallinnas ja hiljem Soomes. Oma esimese mudellennukiga tegi Gunnar tutvust 49 aastat tagasi. Selle ehitas talle tema isa. “Ma mäletan seda lennukit ja ma mäletan seda aega,“ seletas 54aastane mudellendur. “Ma olin viieaastane, inimene hakkabki umbes sellest ajast mäletama ja ehk mäletan ka paremini selle järgi, et mul on kuskil üks foto.“
Nakatas mudellennundusega teisigi
Kooli loodi Gunnari algatusel ehitusring, kus ka teised poisid said tutvuda lennundusega. Õpetaja õhutusel käidi ka mudellennukitega võistlemas ning sealt sai mees endale selle pisiku sisse. “Ma olen mitmekordne Eesti meister,“ lausus mees kiiresti. “Aastaid ja asju ei mäleta, peab otsima selle paki neid diplomeid välja ja sealt lihtsalt lugema. Küsin, et keda see huvitab? Ma isegi ei viitsi enam neid väga vaadata,“ on mees tagasihoidlik.
“Meistersportlane 1981.aastast – paber ja märk on mul alles, minu jaoks on need vägagi väärtuslikud. Tollel ajal oli see tõsine saavutus, igaüks ei saanud meistersportlaseks, selleks pidi kõvasti tööd tegema.“
1983.aastal ehitas Gunnar ise esimese raadio teel juhitava helikopteri Eestis ning aasta hiljem tuli ta sellega Nõukogude Liidu meistriks. “See oli selline segane aeg, et nad ei tahtnud küll näha seal ühtegi Eesti meest,“ selgitas mudellendur toonast olukorda. “Kuldmedal oleks pidanud tulema, aga seda ei tulnud – nad olid pettunud, et oma mees ei tulnud kohale ja sain mingi savivaasi ja see kukkus õnnetult mul kuskil puruks. Ma ei osanud seda hinnata. Sellest on jäänud ainult mälestus.“
Praegu mees enam ei võistle, vaid tegeleb mudellennundusega veel vaid hobi korras. “On ikka tõsiselt vaeva nähtud – nüüd ma teen oma lõbuks ja ei viitsi väga võistelda ja ega ma ei suudagi noorte poistega enam konkureerida, näpud ei käi nii kiiresti. Nüüd peab pere eest ka hoolt kandma.“
Gunnar oli esimene Eesti mudellendur, kes käis Austria mägedes lennutamas. Sellel reisil käis mees kolm aastat tagasi. “No need mäed on nii võimsad. Ma olen mägeda inimene ilmselt,“ toonitas ta.
Mees on ka päris lennukiga lennanud. “Piloodid teavad, et mudellendur, siis küsivad, et kas tahad lennata,“ kirjeldas ta. “Vahest ikka lendan, see on sama nagu mudellennukiga, liigutused on kõik samad. See lendamine on suhteliselt lihtne. Kasutan alati juhust, kui võimalust on ja käin, korra aastas ikka trehvab selline võimalus – kas siis Eestis või Soomes.“
Kaheksast lapsest kahel sama hobi
Mudellennundust kiidab mees ka seepärast, et see hoiab teda tegutsemas. “Mudellend on mind nagu hoidnud kogu aeg traksis – meeled erksad ja sõrmed soojad.“ Sellel ajal, kui lennukeid lennutada ei saa, kasutab Gunnar simulaatorit, mis tal arvutis on. “On selliseid päevi, kus ma olen kümme või viisteist minutit arvuti taga lihtsalt selleks, et sõrmed oleksid soojad.“
Perest räägib Gunnar väga soojalt ja uhkustundega. Ta on õnnelik oma suure pere üle ning kui oleks võimalus, siis tuleks ta Soomest koju.
“Kodus on ikka hea olla. Aga nüüd mul on nagu kaks kodu. Seal on uued tuttavad, sõbrad, mudellendurid. Ala seob.“
Perega on mehel praegusel ajal juba lihtsam suhelda. Skype näiteks toimib ning selle tõttu ei tunnegi mudellendur, et ta kodust nii väga kaugel oleks. Gunnar Allase pere on suur ning tema kaheksast lapsest kuus on poisid, kes on kõik mingil ajal mudellennukitega seotud olnud. “Üks või kaks poega on nagu jäänud tegema või tahaks teha, teistel on see üle läinud. Kõigil ei jää see pisik pidama. Seda ei saa vägisi,“ jutustas mees. “See peab väga meeldima, et seda ei saa nagu, et mulle meeldib, miks sulle ei meeldi. Ei pea meeldima, mõni tahab joosta, mõni tahab jalgrattaga sõita, mõni mootorpaadiga. Inimesed on erinevad ja huvid on erinevad.“
Hobi hoiab tegusana
Gunnar Allas hindab väga neid mälestusi, mis tal on ning tema meelest on huvitavaid aegu oma elus alati tore meenutada. “See hetk, kui midagi põnevat teed, on alati nii lühike,“ kirjeldab mees. “Kasvõi langevarjuhüpegi – ma ei ole seda küll teinud ega teegi, aga see on nii lühike, see on ainult hetk, aga kui sa teed selle ühe hetke elus, jääb see eluks ajaks meelde. See Austria reis ka – see oli ainult nädal, aga see on mul kogu aeg silme ees ja tore on meenutada asju.“
Mudellennundust peab Gunnar Allas selliseks elu osaks, mis on kogu aeg olnud. See on midagi, mis teda köidab. Mees on mitu korda ka ise mõelnud, et peaks lõpetama ära selle asja, aga siiani ei ole ta seda siiski teinud. “Vahel käin sealt mudelipoest läbi – lähen vaatan, mis nad seal teevad ja tulen jälle mõne lennuki võrra rikkamana ja paarisaja krooni võrra vaesemana poest välja,“ muigas ta oma plaanide peale asi katki jätta.
Kuigi mudellennundus on meest alati tegevuses hoidnud, arvab ta siiski, et ühel päeval saab see aeg otsa. “Eks kuskil tuleb see piir ka, et enam ei viitsi teha lihtsalt, siis käin ainult vaatan veel,“ lausus Allas. “Ega ma ilma ei saagi. Mul on olnud elu aeg lennukid, alati on olnud midagi kuskil. Alati.“
Gunnar Allase saavutusi
*Mitmekordne Eesti meister koolinoorte, raadioplaanerite ja rc helikopterite klassis
*Meistersportlane 1981.aastast
*1983.aastal ehitas ise esimese raadio teel juhitava helikopteri Eestis
*1984. aastal tuli ta sellega Nõukogude Liidu meistriks
i
GERTU VÕSU
