Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi ülevõtmiseks koostatud määruse eelnõu, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele, teatas keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond.
Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks (väiksemate linnade, külade, koolide jms katlamajad) aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000. Kõige enam kasutatakse neis põletusseadmetes kütusena maagaasi 45 protsenti, järgnevad vedelkütused (s.h ka põlevkiviõli) 27 protsenti, tahke biomass 23 protsenti, raske kütteõli kaks protsenti, muud gaaskütused kaks protsenti ja muud tahked kütused üks protsent.
Seadmetele kehtestatakse korstnasisesed vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja osakeste heite piirväärtused. Piirväärtuste ületamine on keelatud ja selle tõendamiseks peab seadme omanik tegema perioodilisi mõõtmisi.
Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele (need, mis on võetud kasutusele enne 20.12.2018) antakse pikem üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks.
Keskmise võimsusega põletusseadmete heidet hakati Euroopa Liidu tasandil reguleerima, sest õhusaaste on riigipiire ületav probleem ning enam kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides ületatakse inimtervise kaitseks kehtestatud välisõhu saasteainete tasemeid seirejaamades.
Vooremaa
