Kauksi puhkemaja perenaise Piret Talistu sõnul on inimestele väga hästi kohale jõudnud, et Peipsi ääres on hea puhata. Rahvast on tänavu palju liikvel olnud kehvast suvest hoolimata.
Naine tunnistas, et paljud külalised räägivad, et on Peipsi kandis esimest korda, tulevad lõuna või hoopis põhja poolt. “Ei tuldagi Rakverest korraks Peipsi äärde, vaid käiakse läbi kogu Peipsi rannik. See on tore.”
Pere tuli Peipsi äärde 20 aastat tagasi
Kauksi puhkemaja perenaine Piret Talistu rääkis, et maja rajati kohta, kus asus tema abikaasa vanaema talu. Möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel mindi sealt ära, sest lastel oli kauge koolis käia. Pere kolis Mäetagusele. Pireti abikaasa on Mäetagusel elanud.
Naine aga on pärit Viljandimaalt Suure-Jaani vallast. 1997. aasta detsembris kolis pere Kauksisse. Sellele eelnes neli-viis aastat ehitustööd. “Siin ei olnud midagi, talukoht oli võssa kasvanud, alles oli ainult kaev. Alustasime vaikselt. Abikaasa oli väga julge, et võttis ette nii suure töö. Mõned meie tuttavad ütlesid, et sul on väikesed lapsed, mõtle, kuhu sa lähed, kus on arstiabi, koolid, teenindus. Me oleme hakkama saanud, oleme koguaeg sõitnud, 30 kilomeetrit ei ole meile mingi probleem. Lapsed käisid koolis Mäetagusel. Vanemal tütrel jäi kaks aastat, ta ei tahtnud selleks ajaks võõrasse kooli. Et abikaasal on põllumajandusfirma Mäetagusel, siis oli loogiline käia seal ka põhikoolis. Gümnaasiumisse läksid lapsed juba Tartusse. Olen ise samuti pärast põhikooli läinud kohe Viljandisse omaette elama ja ma ei kartnud ka oma laste pärast, nad said hakkama.”
Turismiga on tegeldud juba 17 aastat
Kohe, kui Talistud Kauksisse kolisid, hakkasid nad mõtlema ka puhkemajanduse peale. Esimene puhkemaja valmis 2000. aastal. Nüüd on nad Peipsi ääres 17 aastat turismiga tegelenud. Esialgu arendati puhkekeskust kahe perega, hiljem ostsid Talistud teise pere käest osaluse. “Nemad tegelesid palkmajade ehitamisega, kahe perega ehitasime maja valmis, laenuraha eriti ei vajanud, palgid saime oma metsast samuti lauamaterjali,” rääkis Piret Talistu.
Suurel peamajal läheb kuues suvi. “Siin on natuke Leaderi-raha, natuke laenuraha, mis saab järgmiseks kevadeks makstud,” lisas perenaine.
Kõiki Kauksi puhkekeskuse maju saab kasutada aasta ringi, sest suvi on Eestimaal lühike, tänavu pole õieti nagu sedagi olnud.
Suures puhkemajas on põhikliendiks sünnipäevade ja pulmade pidajad. Sünnipäevi peetakse igal aastaajal olenemata ilmast. Suvel halbade ilmade ajal tullakse Kauksi puhkemaja juurde plaaniga telkida. Kui vihma sajab, üüritakse maja.
Detsembris peavad firmad oma jõulupidusid, suvel kokkutulekuid. Viimasel ajal on väga moes suguvõsa kokkutulekud. “Enam ei tehta nii, et pannakse telk üles. Vanemad inimesed tahavad voodis magada. Suguvõsa kokkutulekutest osavõtjad on väga tore klientuur, erinevad põlvkonnad, oma tavad ja kombed ning traditsioonid,” teab Piret.
Magamiskohti tuleb tulevikus juurde
Majadesse mahub Kauksi puhkekeskuses magama 28 inimest, lisaks madratsikohad, 35 inimest mahub lahedasti ära, aga on olnud ka 48.
Kauksi puhkemajja juhtuvad ka Kauksis puhkavad inimesed. Väikeste lastega peredele on näiteks kämping liiga lärmakas, soovitakse vaiksemat kohta. “Suure maja tubasid me pikaks ajaks üldse ette ei broneeri,” tunnistas Piret Talistu. Kui tuleb suurem üritus ja üks tuba on broneeritud, siis ei saagi seda üritust korraldada.“Ma pigem võtan siia vähem rahvast ja soovin, et nad rahule jääksid. Iga hinna eest kogu maja pidevalt täis broneerida ei tahaks,” märkis perenaine.
Kauksi randa läheb puhkemaja juurest metsarada, 20-25 minutit jalgsi ja ollaksegi kohal. Puhkemaja kliendi jaoks ei ole randaminek probleem.
Kauksis jätkub väikseid puhkemaju ja majutuskohti, nii et iga soovija leiab endale sobiva, teab Piret Talistu.
Talistute pere kavatseb puhkekeskust laiendada. “Kindlasti ei tule siia tiheasustust. Inimesel peab olema võimalik eralduda, keegi ei pea tal ukse eest läbi käima. Meil on praegu puudu majutuskohti, suuremad, umbes 50 külalisega kokkutulekud lähevad siit sageli mujale, sest inimesed ei taha telgis magada. Perel on kaalumisel suvemajade rajamine, projekt on olemas. Piret Talistu ütles, et võib olla saabki viiskümmend kohta nende laeks ja rohkem majutuskohti ei tulegi. “Me ei tee siia suurt keskust,” lisas ta.
Peipsi toit on kõik, mis lähedal kasvab
Piret Talistu sõnul hindab peolaua klient traditsioonilist toitu – kartulisalat, rosolje, koduleib, millele on saadud Viru toidu brändimärk. Praegu on peolaual alati värske hapukurk. Palju oleneb hinnast. “Peipsi toit ei ole odav,” ütles perenaine ja lisas, et räime asemel panevad nad peolauale näiteks marineeritud ahvenat. Samuti pakutakse peolaual külmsuitsu koha. Peipsi toit läheb pakkumisele ikka rohkem nn a la carte menüüs. Seda pole välja pakutud, kuid kui tuleb kasvõi kaks inimest ja nad tellivad toidu ette, siis perenaine ka söögi valmis teeb. “Eeldan, et vähemalt eelmisel päeval tellitakse toit ette,” lisas ta. Loomulikult sõltub see sellestki, kui palju inimesi parasjagu puhkekeskuses on. Näiteks on Tallinnast tulnud paar, kellel oli pulma aastapäev. Majas saab toitu valmistada, seal on kõik vajalik olemas, kuid nemad tellisid perenaiselt toidu. Kauksi puhkekeskuses on tänavu suvel viibinud ka külalised Indiast, nemad soovisid kohalikku toitu. Mees pani pidurõivad selga ja nad sõid ahvenafileed. “Niisugusel juhul teeme toitu, kasutades maksimaalselt kohalikku tooret.”
Muidugi on kohaliku kalaga mõnikord päris raske. “Kui mul on näiteks vaja koha fileed, siis ma ei tea, kust ma selle saan. Alternatiiviks on ahvena filee ja seda mul on. Koha kohta ütlevad kalamehed, et praegu pole, sügavkülmikud on tühjad. Kalapüügihooaega lükati ka edasi ja nii me olemegi raskes olukorras.”
Peipsi toiduvõrgustik rõhutab, et Peipsi toit pole ainult kala, vaid ka kõik muu, mis järve ääres kasvab. “Meil on lähedal tubli lambakasvataja Jaak Arm, temaga teeme koostööd. Jaak Armi poja ja tütre Madise ja Triinu valmistatud hallitusjuustu oleme külalistele pakkunud,” selgitas Piret.
Lambalihaga püüab naine müüte murda. “Pakun seda julgelt peolauale, teeme pooleks sea- ja lambaliha. Ükskord oli selline juhus, et sünnipäevalaps oli küllalt skeptiline, ta tahtis kaks osa sealiha ja ühe osa lambaliha. Pakkusin Jaak Armi käest ostetud lambakintsu, lõikasin ise lahti küllalt õhuksed tükid, et ikka jätkuks kõikidele soovijatele. Juhtus nii, et kaks viimast soovijat jäid kahjuks ilma, sest oli ainult paar inimest, kes üldse lambaliha proovida ei soovinud,” tunnistas Piret.
Peipsi toidu võrgustikust on palju kasu
Piret Talistu sõnul on külalistest umbes kümme protsenti välismaalased. Nad leiavad Kauksi puhkemaja kenasti booking.com-ist. Isegi eestlased broneerivad puhkemaja läbi booking.com-i. Mõni aasta tagasi tuli väga palju prantslasi. Teadaolevalt polnud pere küll mingit turundust just Prantsusmaa-suunal teinud. Lõpuks perenaine küsis, kuidas te meid leiate. Vastuseks sai, et kliendid panid otsingusse Peipsi järve ja niiviisi leidsidki Kauksi puhkemaja.
Perenaine on seda meelt, et tuleb osaleda igasugustel koolitustel, seminaridel ja koosolekutel. Sellest ei tõuse otsekohe tulu, homme ei pruugi kliente tulla, aga samas teatakse peret ja kohta ning soovituste liikumine suust-suhu annab kõige parema tulemuse. “Ma ise ka ei soovita kellelegi kohta, kus ma olen saanud negatiivse kogemuse või mida ma ei tea. Kui tean peremeest või perenaist, mul on temaga head kontaktid, siis on loogiline, et soovitan just neid inimesi. Ida-Virumaal on turismiklaster, mis töötab väga hästi. Väikepartnerina oleme selle liikmed. Peipsi toiduvõrgustik on hea, väga asjalik ja tore seltskond. Peipsi maitsete aasta on meile nagu taevakingitus,” tõdes Piret Talistu.
Piret Talistu hindab eriti Peipsiäärset toiduvõrgustikku lõunast põhja. “Varem suhtlesime ikka maakonniti,” tõdes ta. Kõik oleneb tema sõnul inimeste kaasatulemisest. Paraku mõnes kohas pole veel aru saadud, et koduväravasse ei pruugi ostja alati jõuda, kodunt tuleb välja tulla. Kui tarbijad kaupa on proovinud ja valmistajat teavad, siis ehk tullakse ka koju ostma. Üritusi on kevadel ja suvel väga palju, algul kardeti, kas rahvas ikka tuleb. Kartus osutus asjatuks, rahvast on jätkunud kõikidele üritustele. Toitu tullakse proovima meelsasti, tahetakse kogeda uusi maitseid.
HELVE LAASIK
