Vaiba- ja kangakudumine on Põltsamaa naiste kaubamärk

 

Vaibakudumisoskus on Põltsamaa kandis au sees ka tänapäeval, tõestuseks avasid esmaspäeva õhtul Põltsamaal emadeklubi majas vaibakudumishuvilised naised oma käsitöönäituse.

Emadeklubi perenaise Marje Aigro sõnul on viimasel kolmel aastal Põltsamaal klubi majas aktiivselt tegutsenud vaibakudumisest huvitunud naised ja neid võib lugeda juba edasijõudnute hulka kuuluvaiks. Seda põhjusel, et tavapäraseid kaltsuvaipu enam ei koota, vaid valmivad juba hoopis tõsisemat kudumisoskust eeldavad käsitööesemed, näiteks kardinad, sallid, pontšod. 

Teevad ise triibuseelikud

Tänavu alustasid naised aga kohalike rahvarõivaseelikute kudumist. Praeguseks on siinkandis teada tervelt seitseteist erineva triibumustriga seelikuvarianti. Selliste seelikute kudumine on päris keeruline ettevõtmine ja seetõttu kutsuti juhendajaks käsitöömeister väljastpoolt.

Kindlasti soovivad kõik emadeklubi kudumisringi naised oma kootud esemete kollektsiooni saada rahvariideseeliku, mille kudumine on väga tõsist keskendumist eeldav ja samas aega ning kannatust nõudev töö. Marje Aigro sõnul kulub oma kolm nädalat, et kolme meetri jagu triibuseelikut valmis kududa.   

Naised on valmis kudunud ka suure hulga kostüümikangast, millest õmmeldakse edaspidi juba kudumisringi liikmete endi kujundatud kostüümid.

Justkui eelnevalt kuuldu kinnituseks astus emadeklubi maja uksest sisse klubi liige Kaja Arro, seljas  nõelasilmast tulnud kostüüm. Kaja sõnul kulus tal kostüümi valmistamisele koos kudumise ja õmblemisega kuu aega. Naise kinnitusel ei saa ju kunagi kogu päeva käsitööle kulutada. Kudumine on tema jaoks selline tegevus, mis tekitab üha uusi ideid ja mõtteid, mis omakorda sunnib järjest rohkem aega kangastelgede taga veetma.

“Oleme leidnud ka supervahva õpetaja Vivika Sopi. Vivika on väga noor ja seda hinnatavam on, et ta suudab meid õpetada valmistama nii keerulisi ja pilkupüüdvaid kudumeid,” andis Kaja Arro kudumisõpetajale kõrge hinnangu. 

Kudumine on täppisteadus

Ühtekokku tegutseb Põltsamaa emadeklubis 14 kudumishuvilist naist, neist 12 näputööga on võimalik emadeklubi majas tutvuda. Üks klubiga liitunud naine tõi kaasa ka oma kangasteljed ja selle läbi lisandus tööks uusi võimalusi.

“Üks naistest, kelle kudumeid siin välja pole pandud, on meie triibuseelikute kudumist juhendav Imbi Karu. Samas on Imbi Karu õpilaseks Vivika Sopile, sest soovib omandada ka muude esemete kudumise oskuse.  Teine kudumishuviline naine on praegu väikese lapsega hõivatud ja ei saanud seetõttu oma töid näitusele välja panna,” rääkis klubi perenaine.

Marje Aigro sõnul kujutab  nii kudumiseks valmistumine kui tööprotsess lausa täppisteadust. Näiteks tuleb väga täpselt välja arvutada, kui palju lõimi on vaja käärida. Triibumustriga rahvariide seeliku puhul on tarvis üle 500 lõime. Kudumist õpetav Imbi Karu on eesmärgiks seadnud, et kogu tööprotsessi selgeks saanud naised suudaksid  neid oskusi edaspidi juba teistelegi õpetada. Tegelikult on paljud kudumisringi kuuluvatest naistest selle käsitööga tegelenud väga pikka aega, mõned lausa 10-15 aastat. Paraku pole neile siiani keegi õpetanud tööde kavandamist, materjalikulu arvutamist, samuti selliste kudumite valmistamist, mis nõuavad peenema näputöö oskust.

Tänu emadeklubi juhendajatele on hoogu juurde saanud ka Põltsamaa kultuurikeskuses tegutsev kudumisring ja mitmed naised on mõlema ringi liikmed. Marje Aigro loodab, et näitus aitab laialdasemat kudumishuvi äratada. Samas soovitakse väga paljusid näituseeksponaate ka ära osta. Näiteks  olid sõpruslinna Kokemäe külalised valmis praktiliselt kogu väljapaneku ära ostma. “Meie pole neid esemeid müügiks valmistanud ja oleme neisse pannud nii palju aega, vaeva ja emotsioone, et meil oleks liiga kahju neist loobuda. Pealegi ei koo ükski meie klubi liige kunagi kahte ühesugust eset,” tunnistas Aigro. 

Kootakse ka suvel  

Küsimusele, kas suvekuudel jäävad emadeklubi kangasteljed puhkusele siirdunud kudujaid ootama, vastas Marje Aigro eitavalt. Naised  on õppinud kuduma väga põnevaid esemeid ja sageli tekib neil soov kududa mõni oma kollektsioonist puudu olev ese. Suvel on võimalik rahulikumalt ja süvenenumalt tegutseda.

Juba laupäeval, mil peetakse lossipäeva, võib emadeklubi käsitööhuvilisi näha lossiõue üles seatud kangastelgede juures askeldamas.  Kudumist saavad proovida kõik, kel selleks soovi ja tõsisem huvi. Emadeklubis üles pandud näitusega saavad aga huvilised tutvumas käia veel terve järgmise nädala.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus