Võrkpallihuvilisi oodatakse juba kuuendale Metsavolle turniirile, puhkekeskuse suur suitsusaun osaleb Võnnu saunarallil ja külastajatele pakutakse Peipsimaa toitu.
Peramaa praeguse peremehe Madise vanaema abikaasa Jaan oli Kastre mõisa kutsariks ning tänutäheks hea töö eest andis mõisnik mehele metsade keskele väikese maalapikese, millele töökas pere oma elukoha rajas.
Puhkekeskuse alguseks võib lugeda aastat 2009, mil hakati peremehe sünnikodu laiendama. “Kõigepealt korrastasime sauna vaid oma pere tarbeks. Tundub, et saun sai nii hea, et meie sõbrad siin üha sagedamini aega soovisid veeta ning sauna ka oma ürituste tarbeks küsisid. Huvi privaatsema puhkuse ja mõnusa olemise vastu suurenes. Nii tekkiski mõte arendada meie suur saunamaja välja puhkekeskuseks,” rääkis perenaine Külli Kell. Tema hakkas eestvedajaks. “Mingil hetkel tundsin, et haukasin vist liialt suure tüki. Õnneks asus appi vanema tütre Kairi pere. Leiti, et lapsega kodus olles saaks Peramaa puhkekeskuse käivitamisega rahulikumalt tegeleda.”
Külli Kell rääkis, et piirkonna arendamiseks koostati kõigepealt arengukava. “Kuna olime piirkonnas uued, käisime läbi kõik kohalikud inimesed. Tundsime huvi nende (tuleviku)soovide vastu ning küsisime, millega nad ise saaksid kohaliku elu edendamisele kaasa aidata. Tihe koostöö käis ka EMÜ Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnaga. Nii saime Järvselja ja Rõka piirkonnale igati asjaliku arengukava, millele tuginedes ka oma järgmisi samme kavandada.”
Kollane aken tõi turiste juurde
Peramaal hakati pidama pereüritusi, firmade suvepäevi ning koolitusi ‒ piirkonda külastas juba rohkem rahvast. 2014. aastal tähistas Järvselja ürgmets ‒ Eesti esimene metsakaitseala ‒ oma 90. juubelit. See tõi kaasa vajaduse giiditeenuse järele ning Külli Kell hakkas loodusretki korraldama. “Esmalt käisin metsas oma Soome sõpradega. Hiljem lisandusid Eesti koolide õpilased.”
“National Geographic´u projekt Elu kahe maailma piiril tuli ajal, mil mõtisklesin, kuidas noori loodusesse meelitada. Olin ise tunnistajaks, kui õpetajad tühistasid klassiekskursioone, sest vanemad ei lubanud oma lapsi metsa. Nii kirjutasingi taotluse Järvselja piirkonna kandideerimiseks. Ju tunnistati mu põhjendused piisavateks, sest täna tervitab meid Järvselja ürgmetsa juures kollane aken.” Tänu kollasele aknale on Järvselja metsadega tutvust tegemas hoopis rohkem loodushuvilisi.
“Hea meelega tutvustan kõikidele huvilistele meie metsanduse Mekat – Järvseljat, kus pandi alus Eesti metsateadusele. Räägin esimestest, juba 19. sajandil toimunud metsakorraldustöödest, Agali arboreetumist ning Järvselja taimeaiast. Mainimata ei jää ürgsete metsade vahel paiknevad põnevad teadusobjektid: SMEAR-i seirejaam, FAHM-i keskus ja Tõravere observatooriumi peegeldusetalon. Kindlasti käime ka Järvselja looduse õpperajal,” lisas perenaine.
Järvselja põlismetsade vahel kulgeb kolm tähistatud jalgrattarada. Vastavalt raskusastmele on need tähistatud kas punaste, kollaste või roheliste ketastega. Peramaa puhkekeskusest saab laenutada jalgratta koos turvavarustuse ‒ kiivri ja helkurvestiga. Raja paremaks läbimiseks ning huviväärtuste leidmisteks antakse kaasa ka rajakaart. Punasel, 33 kilomeetri pikkusel rattarajal kulgedes näeb ära kõik Järvselja piirkonnas kasvavad puuhiiglased.
Peramaal käiakse sõpruskonniti, käivad ka firmad ning koolitusi korraldavad õppekeskused. Reisibüroos töötamise ajast on Külli Kellal palju sidemeid üle Soome. Nii tullakse Peramaale kõikjalt Soomest – ka meie põhjanaabrid naudivad siinseid iidseid metsi ning nende linnu- ja loomarohkust. Talvine Järvselja on suurepärane koht loomajälgedega tutvumiseks ning maikuu varahommikud metsalindude õppimiseks. Soome ornitoloogid said toredaid pilte merikotkastest, ka võimas põdrapull poseeris neile mõnuga…
Tartumaa Arendusseltsi (TAS) koostööprojektid on toonud Peramaale loodushuvilisi kui ka aktiivselt vaba aega veeta soovijaid. Hea meelega vaadatakse ümbruskonnas ringi. Soomlased on väga tänulikud, et saavad suhelda oma emakeeles. Üldse saab puhkekeskuse rahvaga rääkida viies võõrkeeles.
Kooliõpilastega käib Külli Kell peamiselt Järvselja looduse õpperadadel. Rõka külaseltsi abiga Peramaa puhkekeskuse lähedusse püstitatud omanäolises katusekambriga vaatetornis (Rõka kuppeltornis) saab jälgida metsaelu nelja aastaaega lausa 28 meetri kõrguselt. Mõnus on peale seda pidada piknikku keskuse muruplatsil või küpsetada vorstikesi grillikoja ahjus.
Metsalinde näeb/kuuleb torni ümbruses palju. Rõka kuppeltorn on kirjas ka ornitoloogide seltsi kodulehel, sealt on võimalik saada teavet giidiga linnuvaatluste kohta.
Ehkki pererahvas iga päev kohapeal ei ela, pole puhkekeskus elaniketa. Majapidamisel hoiavad silma peal pererahva sugulased. Nemad küll otseselt külalistega ei tegele, kuid üle 15hektari suuruses talus jagub tegevust kõigile. Tänu neile on puhkemaja ümbrus sametpehme muruga. Suviti puhkab Peramaal pererahva hea tuttav Lätist. Ta on vanderselli-tüüpi: avalikust elust tüdinuna talvitub Tenerifel ning Peramaale tulles naudib puhast loodust ja metsahelisid.
Kõige rohkem rahvast liigub Peramaal muidugi suvel, kuid käiakse ka jõulueelsel ajal. Siis peetakse firmade jõuluüritusi. Võib olla kindel, et keskuse palkmaja on lumiste puude ning kõikjal kumava küünlasära valguses päris muinasjutuline. Läti kalamehed pole Peramaale sattunud. On siis põhjuseks pikavõitu vahemaa – keskusest Peipsi järveni on 15 kilomeetrit – või hoopis info puudumine.
Suveürituste ajal on Peramaal majutunud ka 120 inimest. Enamik rahvast on siis ööbinud telkides – avar õunaaia-alune sobib linnakuks suurepäraselt. Puhkekeskuse peamajja ja väikestesse kämpingutesse mahub veidi üle 20 inimese. Suuremat laiendust pole pererahvas plaaninud, kuid mõttes on liikunud paari kämpingmajakese lisamine. Silma on jäänud ovaalsed, mõneti käbi kuju meenutavad mudelid, mis võiksidki olla näiteks Kuuse, Männi ja muu, käbisid kasvatava puu nimelised. Kui Peramaal ‒ maa peras/maailma äärel paikneval “riigil” on oma Saunaküla, miks siis mitte puhata varsti metsade keskel paiknevas Käbikülas või lausa Käbilinnas… Praegused kolm väikest kämpingumajakest kannavad varasema pererahva – Jaani, Luise ja Pauli nime.
Peramaal pakutakse Peipsi toitu
Külli Kell peab koos oma kolme tütrega firmat, mis lisaks Peramaale valmistab juba kolmandat aastat toitu ka Kambja vallas Sohvi talus. Kliendi soovil kaetakse pidulaudu kõikjal Tartumaal.
Peramaa puhkekeskus on Peipsimaa toiduvõrgustiku liige. Vaatamata metsarikkale asukohale, kasutatakse toormena päris palju kala. “Minu vanaema oli pärit Meerapalust, mistõttu tema armastus kalatoitude vastu oli suur ning kala töötlemis- ja säilitamisoskused vaimustavad. Olin vanaema laps, võtsin osa kõigist tema tegemistest. Kuigi lapsepõlves tahtnuks suurte kalapurikate rookimise ja suviste rohimiste eest pigem plehku pista, olen täna selle “sunnitöö” eest väga tänulik. Vaid nii, ise kõike läbi tehes, tuleb kogemus ning kanduvad edasi traditsioonid. Ka meie menüüs on põnevaid vanu kalaroogasid. Vanaema oli üldse hea kokk – vähe oli Ahja kandis pidusid, kus tema oskusi ja abikäsi ei vajatud.”
Peramaal kasvab ligi kolmsada mustsõstrapõõsast, sealt saadavad marjad lähevad samuti toidulauale kas siis moosi, mahla või kohaliku veinina. Mahla tehakse ka oma aia õuntest. Väimees Taivol on väike pruulikoda, kus valmivad koduõlu ning väga omapäraste retseptidega veinid. Viimased koduõlled ja siidrid on tehtud kasemahla baasil. Soovi korral saab üritustel kohalikke tooteid proovida, samuti suveniirõlut ja -siidrit kaasagi osta.
Peipsimaa pole ainult kaldariba järve ääres, vaid ka järve ümbritsevad põllud, sood ja metsad… Et peremees ja tema sõpruskond on jahimehed, saab puhkemaja külastajatele pakkuda märksa põnevamaid palasid. Loomulikult lähevad lauale marjad ja seened, mida kohalikud inimesed korjavad. Järvselja elanikud tegelevad suviti korilusega, metsaande jagub nii puhkekeskusele kui kokkuostjatele.
Alatskivil peetud Peipsi toidu avaüritusel pakkus Peramaa puhkekeskus ulukilihast pelmeene kooreses metsaseenekastmes.
Talvel on Peramaa klassika hapukapsas ja seapraad. Seda soovivad pea kõik puhkemaja külalised. Suures majas on mõnus puupliit, kus talviti hea toitu valmistada. Peramaal küll kapsast ei kasvatata, toore ostetakse naabrite käest, kuid jõulukuu jooksul läheb potti ligi sada kilo hapukapsast.
Soome arhitekti juhiste järgi rajati suitsusaun
Peramaa juba korrastatud hoonetel on kõigil sindlikatused. Oma järge ootab elumaja, millest talu ajalugu alguse on saanud – selle eterniitkatus vahetub peatselt kohaliku puu vastu. Kogu materjal on tehtud oma sindlimasinaga ning ka oma metsa puidust. Puidu kui kohaliku ning taastuva ehitusmaterjali tutvustamiseks on korraldatud kolm puupäeva. Soomes puhates jäi pererahvale silma vana laastumasin, mille pani tööle 1928. aastal Pori valutehases valmistatud kuumpeamootor. Masin töötas nii vägevalt, et peremees ostis selle harulduse endale. Nüüd on huvilistel võimalus jälgida ka laastude valmistamist.
Kolm aastat tagasi, 2014. aasta varasuvel peeti Peramaa puhkekeskuse suitsusauna avamispidu. Sauna saamislugu on päris põnev. Peremees käis vanade palkmajade, sealhulgas ka suitsusaunade taastamise koolitusel. Jutu käigus selgus, et Eestis pole ühtegi täielikult mustast lepast ehitatud suitsusauna. Nii tekkiski peremehel mõte püstitada oma õuele just mustast lepast suitsusaun.
Saatus soosis mõtet, sest Järvselja katsemetskonnal oli päevakorras musta lepa raie. Ost tehtud, läks töö langil lahti täpselt nii nagu vanasti: kogu puidu varumine ning töötlus viidi läbi käsitsi ja vastavalt kuu faasidele.
Sobiva saunaprojekti leidmiseks külastati tollal Kesk-Soomes Muurames paiknenud saunaküla, kus oli koos 32 Soome eri paigust toodud suitsusauna. Soome arhitekt Risto Vuolle-Apiala, kes on tunnustatumaid palkmajade ning suitsusaunade asjatundjaid maailmas ning kelle raamatuid on tõlgitud ka eesti keelde, oli heal meelel saunaküla ringkäigul abiks. Hilisema vestluse käigus tunnistas arhitekt, et pole varem nii innustunud saunahuvilisi näinud. Seltskond sai kaasa mitmeid juhiseid, mida hea ja hästitoimiva sauna valmimisel arvestada. Projekti aluseks valiti Lõuna-Soome sauna kahekorruseline mudel. Saun koos eesruumiga on pea 60 m², selle kütab soojaks vähemalt kolm tonni kaaluv keris. Kütmine võtab aega vähemalt kuus tundi.
Peramaa saun on kaks korda osalenud Võnnu saunarallil ning mõlemal korral tunnistatud parimaks saunaks. Kui ka viimased saunalised rallitiirult kohale jõudsid, ootas neid ees ikka veel kuum saun. Omanäoline on ka suitsusauna külalisteraamat – tema lehed on tehtud laastudest.
Kokku on Peramaa puhkekeskuses kolm sauna – suitsusaun, suures majas olev klassikaline nn soome saun ja tünnisaun.
Vaatamata mitte pikale tegutsemisele on Peramaal juba välja kujunenud ka oma traditsioonilised üritused. Algusaastatel peeti kohalikku jaanipidu. Et huvi jaanipäeva paiku puhkemaja rentida on suur ja ilm teadagi ettearvamatu, on otsustatud keskus pigem külastajate tarbeks jätta.
Nädal tagasi 26. augustil peeti kuuendat korda harrastajate võrkpalliturniir Metsavolle. Külli Kell rääkis, et aeg ajalt käisid poisid palli koksimas. Üks külaline leidis, et niisama palli patsutamine on muutumas igavaks, palju põnevam oleks oma oskusi võrrelda. Perenaine võttis sõnal sabast kinni ja niiviisi esimene üritus toimuski. “Nimi sai sellest, et on rannavolle, metsas võib olla ju metsavolle,” tõdes ta.
Peramaa puhkekeskuse juures on ka väike kohaliku käsitöö poeke. Müügil on palju puidust asju, näiteks kalaaluseid, lõikelaudu ja kinkekarpe. On ka heegeldatud ja kootud esemeid, vanutatud saunamütse, ehteidki. Lihtne käsitöö pakub huvi ja paljud esemeid leiavad niiviisi uue omaniku.
Suures majas on lisaks ruumikale konverentsisaalile veel kohalikule külaseltsile kuuluv kõrgkuumusahi, millega saab valmistada nii keraamikat kui klaasitöid. Ka ahjust tulnud tooted on poekeses müügil. Saadud raha kulub projektide omaosaluse tasumiseks.
Perenaine tutvustab ka Piirissaart
Viimased kolm aastat on Külli Kell olnud abiks ka Piirissaarel. Korraldatud on heakorratalguid, tehtud korda vallamaja ümbrus ning korrastatud saare viidamajandus.
Nende aastate jooksul on Külli tutvustanud Piirissaart igal aastal vähemalt paarikümnele turistide rühmale. Külastajate seas on ka välismaalasi. “Minu soov on näidata Eesti külalistele ilusat ja põneva ajalooga väikesaart.” Tänavu on Külli käinud Piirissaarel juba viis korda. Kuna tema kontaktid on Piirissaare kodulehel, tuleb saart puudutavatele kõnedele vastata päris tihti.
Saare infopunktis on Külli abiga tehtud eesti-, vene- ja ingliskeelsed Piirissaart tutvustavad materjalid. Selleks on kulunud ohtralt öötundegi. “Kui raha pole, siis peabki asju nii tegema. Tähtis, et asi toimib ning tulemiga ollakse rahul,” rääkis ta.
Kaks aastat on peetud Piirissaarel suve alguse festivali. 2016. aastal käis Külli Piirissaarel koos Vene rahvalaulukooriga Sudaruški. Kontsert oli väga südamlik, rahvas nuttis vaimustusest. Tänavu esinesid Piirissaarel Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased huvitava kavaga Sergei Jessenini elust ja loomingust. Laulud kõlasid nii eesti kui vene keeles.
Külli Kellal on palju materjali Piirissaare ajaloo kohta. Fakti, et tema isapoolne suguvõsa on seotud Piirissaarega, sai ta teada alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Et pere oli päris jõukas, peeti neid rahvavaenlasteks ning kõik kättesaadud pereliikmed saadeti Siberisse. “Alles üheksakümnendatel julgeti sellest veidi avalikumalt rääkida,” ütles Külli. Räägitu tekitas temas soovi sellest Peipsi järve suurimast, kuid ometi nii väikesest saarekesest rohkem teada saada. See on ka üks põhjusi, miks naine heast tahtest ja entusiasmist Piirissaart külastab ning teistelegi tutvustab.
HELVE LAASIK
