YFU õpilasvahetuse programmis asus septembris Palamuse kooli 10. klassis õppima Lõuna-Saksamaalt pärit 17-aastane Anna, kes sai siin selgeks eesti keele ning harjus iga päev arvutit kasutama.
Vahetusõpilaseks minemise mõte oli Annal juba pikka aega meeles mõlkunud. Esialgu soovis ta veeta aasta Hiinas, kuid sealne reegel näeb ette, et sinna vahetusõpilaseks minejad peavad oskama hiina keelt.
Järgmisena oli tal valida Eesti ja Soome vahel ning otsustas esimese kasuks. Anna kasuema Katrin Loss sai idee enda juurde vahetusõpilane võtta oma kolleegilt Jannelt, kes juba selleks ajaks oli otsustanud võtta enda juurde Moldovast pärit Elena.
Sarnaselt Elenale ei teadnud Anna Eestist suurt midagi, ainult seda, kus riik asub. Esialgu suheldi Eesti kodus omavahel inglise keeles, mingit erilist ja sihipärast keeleõpet läbi ei viidud. “Anna kasutas keeleõppeks YFU poolt saadud õpikut ning suureks abiks oli Annale tema kaheksa-aastane kasuõde Karoliina,” selgitas kasuema Katrin.
Küsimusele, kas eesti keel on raske, ei osanud praegu juba suhteliselt soravalt selles keeles kõnelev Anna vastata, sest tema meelest ei ole ühegi keele õppimine kerge. Siiski leidis Anna, et mõningad grammatikareeglid on eesti ja saksa keeles sarnased.
Sõnahaaval õppis ta meie riigikeelt juba siia saabudes. Siiski ei saanud tüdruk pikka aega korralikke lauseid moodustatud ja pärast pea pooleaastast purssimist loobus Anna vahelduseks üldse eesti keeles suhtlemisest ja rääkis oma siinse pere ja sõpradega inglise keeles. Pärast aastavahetust hakkas Anna järsku eesti keeles rääkima. “See juhtus täiesti iseenesest ja kuidagi muuseas,” tõdesid nii Anna kui ka tema kasuema Katrin.
Osales kahel laulupeol
Palamuse Gümnaasiumi 10. klassis aasta otsa õppinud Anna tunnistas, et esimesel poolaastal oli tal koolis üsna igav. Siis ei olnud Annal ka kontrolltööde tegemise kohustust. Ka klassikaaslastega ei hakanud Anna lennult suhtlema, kõik võttis aega. Nüüdseks on tal siin juba palju tuttavaid nii koolis kui väljaspool seda.
Anna hobideks on kunst ja muusika ning mõlemaga tegeles ta aktiivselt ka siin viibides. Ta laulis terve aasta vältel Palamuse kooli lastekooris ja käis ka Põltsamaal maakonna laulupeol. Pärast kooli lõppu asus Anna laulma Saare segakooris “Serviti“, kellega koos käidi ka Elvas Peipsi äärsete maakondade laulupeol. Meie laulupeokultuur on Annale väga sümpaatne ning neiu tahab kindlasti külastada ka järgmist üldlaulupidu. Tema lemmik koori repertuaarist on laul “Ta lendab mesipuu poole”.
Erinevalt Elenast ei peljanud Anna meie karmi talveilma. “Külma ma ei karda, aga siin on talvel nii pime,” tõdes ta.
Suur üllatus oli Annale eestlaste arvutilembus ning see, et kõikidel, ka väikestel lastel, on mobiiltelefonid. “Ma olin täiesti šokeeritud, et mida teeb kaheksa-aastane mobiiliga,” rääkis Anna, pidades silmas oma väikest kasuõde.
Ka see, et siin aetakse kõik asjad arvuti abil, tuli neiule üllatusena. “Varem ma kasutasin arvutit võib-olla ainult korra nädalas, Eestis olen hakanud seda iga päev kasutama,” tunnistas sakslanna.
Lemmikuteks kohukesed ja küpsisetort
Annale olid üllatuseks ka mõned meie toidud ja toidukaubad. Nimelt ei mahtunud neiule pähe, miks on Eestis piim kilepakis, sest Saksamaal tuntakse vaid tetrapakke.
Meie hapukapsas on tema jaoks liiga magus, aga päris vastumeelseid toite ei pidanud ta siin sööma. Borš, seljanka ja rossolnik ei ole siiski tema lemmikud, samuti ei maitse talle piimasupp.
See-eest maitsevad Annale väga kohukesed, küpsisetort ja mannavaht, mida neiu kutsub “roosaks asjaks“.
Anna ja tema kasuema on ikka hästi läbi saanud, riide pole olnud. “Anna on väga aus ja otsekohene, ta ei valeta ega vassi. Kui talle ikka midagi ei meeldi, siis ütleb ta selle ka otse välja,” kiitis Katrin oma kasutütart, lisades, et talle meeldis, et Anna igast oma käigust talle teada andis. “Ta ei läinud kusagile, ilma et poleks mulle öelnud,” rõhutas Katrin ja tunnistas, et tema lihased lapsed astuvad vahel uksest välja sõnagi lausumata.
Nii, nagu Elena, lahkub ka Anna Eestist juba järgmisel nädalal. Küsimusele, kas ta juba igatseb oma pere ja kodu, vastas Anna eitavalt.
Tema kasuema Katrin selgitas, et Anna on sellise natuuriga tüdruk, kes ei igatse ega oota pikisilmi, ta ei tekita sellega endale liigseid pingeid. “Ta teab, et ükskord ta ju läheb nagunii koju. Ta võtab selliseid asju realistlikult,” iseloomustas Katrin tüdrukut. Eesti kasuema läheb neiule ise külla juba augustis, mil nende pere sõidab autoga Baierimaad avastama. Anna plaanib kindlasti ka veel Eestit külastada. Kui mitte enne, siis kindlasti üldlaulupeo ajal.
i
EILI KOITLA
