Jõgeva noorsoopolitseinik Kadri Mitt on õppinud kõigepealt koorijuhiks ja siis alles politseinikuks. Seni on ta koori juhatanud ainult praktika ajal Tallinna ülikoolis. Praegu peab Kadri Jõgeva politseijaoskonnas noorsoopolitseiniku ametit ja on tööga rahul.
Kadri on Jõgeva tüdruk, põhikooli ajal õppinud Jõgeva gümnaasiumis muusikakallakuga klassis. Lõpetanud siin üheksa klassi ning gümnaasiumi läinud hoopis Põltsamaale, sest seal oli muusika eriklass. Muusikakoolis pole ta käinud. Küll õppis ta kultuurikeskuses kitarrimängu, laulis ansamblis. Põhisuund oli tema elus muusika, ka tegutses ta bändis. Põltsamaal gümnaasiumi lõpetanud oli tal kaks eelistust – Tallinna ülikooli koorijuhtimise eriala või Sisekaitsekadeemia. Teinud mõlemasse kooli katsed, selgus, et sisse sai ta Tallinna ülikooli.
Otsustas kodulinna kasuks
Lõpetanud bakalaureusekraadiga Tallinna ülikoolis koorijuhtimise eriala, küsis ta endalt – mis edasi. Magistrantuur muusika erialal oleks eeldanud suurt pühendumist ja tahet, millest Kadril tol hetkel puudu jäi. Samuti ei tundunud koorijuhtimine talle kindlat tööd võimaldava erialana. “Mul oli vaja kindlat tööd. Endiselt kripeldasid katsed sisekaitseakadeemiasse. Mõtlesin, et pean end kokku võtma ja uuesti katsetele minema.”
Aastal 2013 tegi Kadri uuesti katsed sisekaitseakadeemiasse ning saigi sisse. “Otsustasin valida kutseõppe, sest kõrgharidus oli mul juba olemas. Ka kutseõppe ajal saab üsna hea pildi, kas politseiniku töö sobib mulle või ei,” lisas ta. Tuli välja, et töö sobis hästi. Kadri lõpetas aasta pärast sisekaitseakadeemia.
Praktikal oli ta Tartus. Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov helistas ja kutsus Jõgevale tööle. “Otsustasin kodulinna kasuks ja siiani pole kahetsenud. Vahepeal olen küll lapsehoolduspuhkusel olnud,” tunnistas ta.
Kadri töötas Jõgeva politseijaoskonnas kuni käesoleva aasta 1. augustini patrullpolitseinikuna. Tänavu 1. augustist on ta noorsoopolitseinik. Patrullpolitseinikuna töötas ta 12tunniste vahetuste kaupa graafiku alusel, noorsoopolitseinikuna on ta ametis tööpäevadel kaheksast viieni. Kui patrull teeb kõike, siis noorsoopolitseiniku töö käib alaealiste ja alla 14aastaste süüvõimetute alaealistega. Põhisuund sel ametikohal on siiski ennetusel. Kuid Kadri jätkab politseiametnikuna ka ühistel politseioperatsioonidel, nii et vahepeal on vahelduseks võimalik teda ka täisvarustuses linnatänavatel näha.
Tulemusi kohe mõõta ei saa
“Praktika ajal nägin kõrvalt, milline näeb välja patrullpolitseiniku, piirkonnakonstaabli ja liikluspolitseiniku töö. Noorsoopolitseiniku tööga polnud ma varem kokku puutunud, sest puudus erialane praktika. Selles mõttes hüppasin ma küll tundmatus kohas vette. Samas ei ole noorsoopolitseiniku töös midagi nii rasket, mida ma ei suudaks õppida.”
Jõgeva politseijaoskonna piirkonnavanem Jana Õim ütles, et nad aitavad ja toetavad Kadrit nii palju kui oskavad. “Püüan käia erinevatel koolitustel ning viia end kiiresti toimuvaga kurssi. Samuti õppida ja küsida nõu staažikamatelt kolleegidelt. Kõike ei saa kohe alguses teada või osata,” tunnistas Kadri Mitt.
Jana Õim tõdes, et noorsootöö ongi niisugune töö, mille tulemust ei saa otsekohe mõõta. “Tulemus tuleb hiljem. Me ei saa üleöö loota, et kõik saab korda. Tulemus võib tulla hoopis seitsme aasta pärast, aga ta tuleb kindlasti,” rõhutas Õim.
Kadri Miti hinnangul on Jõgeval tõsine probleem avalikes kohtades kogunevad ja seeläbi kaaslinnlaste rahu häirivad noortekambad. Et on koolivaheaeg, siis ilmselgelt on noortel vaba aega laialt käes ja nad ei leia endale põnevat ent kogukonna rahu säästvat tegevust. Kokku tulevad noored eri paikadest. “Aeg-ajalt tööaja välisel ajal teostame ennetustegevust omamaks ülevaadet Jõgeva linnas toimuva kohta. Viimane samalaadne tegevus leidis aset eelmine nädal,” ütles Jana Õim. Tänavatel oli näha mitmeid noorte kampasid, osadega neist sai ka vesteldud ja meelde tuletatud, et alla 16aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00 ning suveajal kella 24.00-5.00.
Jana Õimu sõnul teeb politsei tihedat koostööd ka koolidega. “Ootame koolidelt nende tähelepanekuid, kool ei pea negatiivseid ilminguid maha vaikima ning püüdma kõigega üksi hakkama saada,” lisas Jana Õim.
Kooliaasta alguse mured
Kooliaasta algus on ukse ees. Silmad-kõrvad tuleb lahti hoida. “Loodame, et kui kool algab, väheneb tänavatel jõlkumine ja öösiti lolluste tegemine. Jätkuvalt ei tea paljud lapsevanemad, kus nende võsukesed viibivad. Ja sellest on kahju. Millal ükskord jõuab kätte aeg, kui lapsevanemad on hoolivamad, ei tea. On ka palju lapsevanemaid, keda üldse polegi Eestis, lapsed on vanavanema hooleks jäetud, aga vanavanemal ei käi jõud üle,” tõdes Jana Õim.
Kevadel kontrollisid politseinikud jalgrattaga sõitvaid lapsi. Nad andsid lastele kartongi peal meeldetuletused, kus kirjas, mis puudusi lapse jalgrattal tuvastati. Kaasa oli pandud ka politseiniku telefoninumber, kellelt vanem saab täpsemat teavet. Jana Õim märkis, et talle on selgituste saamiseks helistanud vaid üks lapsevanem.
“See näitab, et kas need sedelid pole vanemateni jõudnud või ollakse lihtsalt hoolimatud,” tunnistas ta. Rikkumisi tuvastati tookord palju, jalgratas oli korras üksikutel. “Kümneaastane saab jalgrattaloa kätte, ja läheb tänavale liiklusesse. Kuid ilma täiskasvanu eeskujuta ning selgitustööta ei ole paraku noored liikluskeerisesse veel päris valmis astuma, oma ettearvamatuses võivad nad olla ohtlikud nii iseendale kui ka teistele liiklejatele,” võttis Jana Õim teema kokku. Kui ka kiivrit ei taheta kanda, siis on olukord väga halb.
Kadri Mitt on paraku kokku puutunud ka sellise kaheksa aastase poisiga, kes teatas rahulikult, et tema küll lööb oma klassivendi ja – õdesid. Täpsustatud küsimuse peale, kas ta tõesti lööb ka tüdrukuid, vastas poiss, et jah, lööb küll. “See on laste väljendusviis. Nad ei oskagi end teisiti väljendada, neid pole õpetatud. Koolivägivalda on palju sügisel, kui lapsed on väga rahutud, nad ei suuda end kokku võtta ega keskenduda. Sama kordub ka kevadel, sest lapsed on siis väga väsinud. Nüüd on muudetud koolivaheaegade süsteemi, on viis vaheaega ja see peaks lapsi distsiplineerima,” teadis Jana Õim.
Tema sõnul tegid koolid õigesti, et kutsusid noorsoopolitseinikud kooli. “Kui endal jõud peale ei hakka, siis tuleb seda tunnistada. Parem on ennetada, kui tagajärgedega tegeleda. See on koostöö koht,” tõdes Õim.
Kooliaasta algus tähendab, et noorsoopolitseinikud Stefani ja Kadri käivad koolides ning räägivad 1. klassi õpilastele liiklusohutusest, jagades ühtlasi välja ka liiklusaabitsad. “Püüame kõik koolid läbi käia,” sõnas Kadri.
Esimesel septembril aga seisavad nii noorsoopolitseinikud kui ka nende kolleegid ülekäiguradade juures, et lapsed ohutult kooli ja koolist koju saaksid. Mõnes koolis võib õppetöö alguse kuupäevaks olla ka hoopis 4. september. Need kaks päeva on politseinikud kõikjal lastele abiks.
Karu projektil läheb hästi
Jõgeva politseijaoskonna praegu lapsehoolduspuhkusel olev noorsoopolitseinik Kersti Raiküla käivitas koos maavalitsusega varakevadel karu projekti. Kui noorsoopolitseinik Kersti Raiküla mullu sügisel CARE3 projektiga Poolas käis, tutvustasid Poola kolleegid talle põnevat projekti. Kui Poolas on perevägivalla juhtum, mida politsei lahendama läheb, siis annab ta lapsele karu. Laps saab mõmmi endale turvaelemendiks ning vajadusel saab ta lasteabisse helistada.
Kui Jõgeva politsei käib perevägivalla juhtumeid lahendamas, antakse lapsele sarnane mõmmik. Praeguseks on jagatud 50-60 karu. Lisaks on ka liiklusõnnetusse sattunud lastele mõeldud karu-projekt. Kaht karu ühele lapsele ei anta, midagi ei dubleerita.
Karude jagamine pole ainult politsei projekt, koostööd tehakse lastekaitsetöötajatega, sotsiaalpedagoogidega, ohvriabitöötajaga, naiste tugikeskuse töötajatega. “Loodame, et keegi veel midagi nii vajalikku teeb ning samuti politseid kaasab,” lisas Jana Õim. Tema hinnangul saabki ainult koostöös midagi ära teha.
Kadri Mitt ütles, et muusika jääb talle edaspidi hobiks. Kas ta tulevikus ka Jõgeva politseijaoskonda oma koori või hoopis ansambli teeb, seda ta veel öelda ei osanud. Hääli leiaks ta kindlasti.
HELVE LAASIK
