Tudengina majandamine võib rahaliselt olla paras väljakutse. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus annab seitse soovitust, millele tulevane tudeng peaks mõtlema selleks, et rahaasjadega paremini toime tulla.
Koostage eelarve. Selleks, et saada ülevaade oma rahalisest seisust ja võimalustest, tuleb koostada eelarve. See tähendab, et kirja tuleb panna kõik sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Näiteks iganädalaselt kaheeurost karastusjooki ostes teeb see aasta lõikes üle 700 euro. Igakuist eelarvet analüüsides saate aga selge ülevaate kui palju ja millele raha kulub ning ehk annab oma tarbimisharjumusi muutes siit-sealt kokku hoida. Eelarve koostamiseks kasutage näiteks erinevaid äppe (Spendee, Expenses) või Exceli tabelit.
Vanemate kodus elamine hoiab kulud madalamad. Paljud noored täiskasvanud tunnevad ülikooli minnes ühiskondlikku survet kodunt välja kolida. Vanemate juurest ära kolimine on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see alati aga kõige mõistlikum valik. Statistika järgi elab Euroopa Liidus koguni 48 protsenti noortest täiskasvanutest koos vanematega. Eestis on see näitaja umbes 10 protsenti madalam. Seega vanemate juures elamine on üsna tavapärane ja nii on ka elamiskulud väiksemad.
Korteri üürimisel arvestage lisatasudega. Paljudel juhtudel tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha, ettemaksuna ühe kuu üür ja maakleri tasu. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot kuus, tuleb kohe välja käia 750 eurot. Üürikorterit tasub otsida lisaks tavapärastele portaalidele ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult. Üürikorteri kasuks otsustades uuri omanikult ka kodukindlustuse kohta. Selle puudumisel tasub see enda nimele sõlmida (maksab viis kuni kaheksa eurot kuus). Nii olete kaitstud, kui näiteks sülearvuti peaks maha kukkudes purunema või uus blender läheb rikki.
Õppelaenu võtke nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Elamiskulude katmisel on abi ka õppelaenust. Laenu võtmisel arvestage, et tegemist on pikaajalise finantskohustusega ja kui peate õppelaenu põhiosa tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal. Pidage meeles, et laenu saate ka mitmes osas välja võtta. Nii ei ole ohtu, et kulutate üürile mõeldud raha esimesel semestril hoopis reisimisele.
Uurige ja kasutage võimalusel riiklikke toetusi, mida tudengitele pakutakse. Tutvuge, mida pakub omavalitsus, kus elate ‒ mõned Eesti omavalitsused toetavad tublimaid tudengeid stipendiumitega. Uurige ülikooli ja ka erinevate eraettevõtete poolt pakutavate stipendiumite võimalusi ‒ ka need võivad õpingute ajal oluliseks toeks olla.
Otsige erialast tööd, hankige kogemusi. Otsige erialast praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. See annab esmase töökogemuse ning suurendab väljavaateid leida pärast lõpetamist huvitavat ja erialast tööd. Veel tasub kaaluda võimalusi pöörata oma senine hobi (nt fotograafia, keeleoskus või veebikujundus) sissetulekuks.
Tarbige mõistlikult. Ärge tarbige rohkem, kui on vaja ja ärge ostke laenuga asju, mis pakuvad lühiajalist rõõmu. Toidupoodi minnes tasub teha ostunimekiri, lisaks tehke nimekiri vajaminevatest tarbekaupadest (sh riietest ja jalanõudest). Enne uue asja ostu tasub mõelda ka sellele, kas tegemist on soovi või vajadusega.
KATI VOOMETS, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
