Los Angeles American Academy of Dramatic Arts tänavu edukalt lõpetanud Artur Rehit ootab selles maailmakuulsas näitekunstikoolis veel üks aasta. See koosneb ülesastumistest ja esinemistest. Õpingud nõuavad aga summasid, mida ühel Eestimaa noorel mehel ja tema lähedastel on raske kokku saada. Sarnaselt möödunud aastaga tulid appi kunstnikud, kes annetasid oma töid oksjonile, mille tulud lähevad Arturi õpingute toetuseks. Oksjon toimub 19. augustil Pärnus.
Kuidas kokkuvõtvalt kirjeldaksite oma emotsioone kunstioksjoni eel, mille jaoks kunstnikud on annetanud töid, mille müügiraha läheb teie õpingute jätkamiseks kõrgkoolis American Academy of Dramatic Arts?
Ma olin Eestis sellel suvel kõigest poolteist kuud. Kogu see aeg möödus kunstnikega kohtumise ja oksjonikorraldusega tegelemisega. Pinge on väga suur, aga sellega tuleb elada. Siinkohal pean esile tooma oma ema Angela Rehi, ilma kelleta ei oleks see oksjon võimalik. Kui mina oma mõttega kinni jooksin, suutis tema näha terviklikku pilti ja luua tegutsemisplaani. Õnn, et mul on selline ema. Praegu on raske, aga tean, et ma ei ole üksi. Mind aitavad kunstnikud, kelle abi ma kunagi ei unusta. Mind toetab minu perekond ja mul on sõbrad. Kõik tehtu on koostöö, üksi ei tee midagi.
Ka 2016. aastal toimus oksjon Tartus klubis Atlantis. Kuivõrd on nendes oksjonites sarnasusi, kuivõrd erinevusi?
Sarnasusi võib välja tuua palju. Esiteks on selle aasta Villa Ammende oksjonile annetanud oma teoseid samad kunstnikud, kes ka eelmisel aastal. Need on Liis Koger, Katrin Karu, Ilmar Kruusamäe, Mart Sander, Piret Rohusaar, Anu Hellenurme. On liitunud ka palju uusi kunstnikke ‒ Leonhard Lapin, Raul Meel, Enn Põldroos, Elita Järvela, Žanna Toht, Andrus Joonas ja Pusa. Eelmisel aastal korraldasid oksjoni Olga Aasav ja EDA (Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon) Tartus. Selle aasta oksjon toimub Pärnus Ammende Villas. Sarnaselt eelmise aastaga toob oksjon ka tänavu kokku näitleja, kunstniku ja kunstiarmastaja. Sellest tuleb mitmekülgne ja meeldejääv õhtu.
Mida kunstnikud Teie käest enamasti õpingute ja üldse elu ning tegevuse kohta küsisid?
Oksjonile oma loomingut annetanud kunstnikud on eranditult kõik soojad ja südamlikud inimesed. Kohtusin nende kõigiga ükshaaval ja kuulasin nende lugusid, vahetasime mõtteid kohvitassi taga. Mina küsisin nende kogemuste kohta loomemaailmas, nemad pärisid minu tulevikuplaanide kohta Hollywoodis. Vastasin, et nende abiga saab minust Hollywoodi näitleja, keda nad tulevikus oma teleekraanilt näha saavad. Nii see läheb ja meie Eesti kunstnikud on selle võimalikuks teinud.
Olete nimetanud, et oksjonil on kolme vanameistri – Enn Põldroosi, Leonhard Lapini ja Raul Meele tööd. Nimetage palun mõned eredamad emotsioonid kohtumisest nende kunstnikega.
Enn Põldroosiga kohtusin Viljandis, tema ateljees. Ta on vana ja tark mees, keda on huvitav kuulata. Ta tutvustas mulle oma loomet, rääkis lugusid teostest ja avas oma maalide sisu. Seda oli vapustav kuulata. Ma soovitan lugejal külastada Enn Põldroosi galeriid Viljandis.
Leonhard Lapin võttis mind vastu oma kodus. Sisse astudes valas ta välja tee ja tõi lauale küpsised. Tal oli palju kütkestavaid lugusid oma seiklustest nõukogude ajal. Tihti mainis ta, kui raske oli tollal loomeinimesel. Sain aimu, millise kaliibriga mehega on tegu ja pärast mitut tassi teed ja hulka küpsiseid lahkusin sealt hea tuju ja suure austusega selle mehe vastu.
Raul Meel on mees, kes on teinud kõike. Vähemalt nii mulle tundus, kui kuulasin teda tema kodus. Rauli juures käisime koos emaga. Raul rääkis oma elust. Sellel mehel on lugusid, mida võib kaua kuulata. Tuli välja, et Raul on olnud täpsuslaskur, kelle tabavus küündis omal ajal maailmatasemeni. Selliseid lugusid valge habemega koduselt mehelt kuulda oli omamoodi maailma avardav kogemus. Lahkusime sealt emaga näod naerul ja tänulikkus hinges.
Kas ka praeguste kunstnike hulgas on palju neid, kes Ants Paju hästi tundsid?
Minu vanaisa Ants Paju teadis kunstnikest kõige paremini Ilmar Kruusamäe. Ta rääkis mulle ühe loo. Ants oli toonud filmimehed Moskvast, et Eestis filmida. Ta küsis Ilmarilt ühe maali laenuks. Ühel hommikul läks Ilmaril uni ära, ta läks ja lülitas sisse teleka, kust jooksis kesktelevisiooni saade. Saates oli sisselülitamise hetkel näha lähivõte silmadest. Ilmar jäi ekraani vaatama, sest silmad tundusid tuttavad – ta tundis ära omaenda teose, mille ta Antsule laenanud oli. Mulle lugu rääkides nentis ta, kui harukordne juhus oli just sellel hetkel üles ärgata ja televiisor sisse lülitada, et endagi üllatuseks oma teos üleliidulisest programmist avastada.
Eelmist oksjonit juhtis Mart Sander, kes seekord?
Seekord juhib oksjonit samuti Mart Sander. Eelmine oksjon läks korda suuresti tänu Mardile. Ta on suure karisma ja võimsa häälega andekas inimene. Mul on hea meel, et Mart meiega on.
Kas oksjonile võivad tulla kõik, kes soovivad?
Oksjonile on oodatud kunsti- ja metseenlushuvilised, kes soovivad osta Eesti kunsti ja toetada näitlejat.
Mis ootab ees kolmandal õppeaastal? On see justkui praktika, eneseesitlus töö leidmiseks.
Kolmas aasta koosneb perioodilistest ülesastumistest ja esinemistest casting director`itele ja agentidele, kes uusi näitlejaid otsivad. Agendid peavad otsima rollitäitjad, nende töö on leida uued, noored ja andekad näitlejad ning nad kaardile tuua. Kolmas aasta avab võimalused filmi ja televisiooni pääsemiseks. Aasta lõpus tagab kool lõpetajatele aastase tööloa Ameerika Ühendriikides.
Kui ma õigesti mäletan, ütlesite ühes intervjuus, et usutavasti on teil kergem erialast tööd leida välismaal kui Eestis. Kui reaalne võib siiski olla, et näeme teid mängimas mõnes Eesti teatrietenduses või filmis?
See on vägagi reaalne. Olen avatud ka Eestis töötamisele, aga praegu keskendun Hollywoodile.
Kruusamäe: Hoiame Arturile pöialt
Kunstnik Ilmar Kruusamäe ütles, et kunstiteos, mille ta annetas oksjonile Artur Rehi õpingute toetuseks, pärineb aktimaalisarjast, mida ta on maalinud juba 1987. aastast alates. “See sari on veidi müstiline ja tõlgendamatu. Tegelikult valis Artur oksjoni jaoks töö ise välja. Arturit olen kohanud paar korda. Ta on isiksus, samas noor mees. Me jääme ootama, mis temast küpseb. Hoiame talle pöialt.”
JAAN LUKAS
