Üleeile oli Jõgeval Betti Alveri muuseumis järjekordse kirjandusliku omaloomingukonkursi “Betti Alveri jälgedes” pidulik lõpetamine. Kuulutati välja paremad kirjutajad kolmes vanusegrupis.
Nagu paljudel varasematel aastatel, kogunetakse omaloomingukonkursist kokkuvõtteid tegema maikuus vahetult enne Jõgeva linna päevade algust. Ja nii nagu ükski aasta ei sarnane teisega, pole üksteisega sarnanevaid konkursse ja kirjatöidki. Seekordselt konkursilt jäi meelde mitmeid meisterlikult kirjapandud ja läbitunnetatud, ehedaid ja liigutavaid töid.
Sisemisest sunnist
Mõnede eelnevate aastatega võrreldes oli sedakorda kirjutajaid suhteliselt vähe. Kõige enam, kümme osalejat, oli nooremas grupis (VII – IX klass, üks ka VI klassist), järgmises vanusegrupis (X – XII klass) oli kirjatöid kaheksalt osalejalt. Täiskasvanuid võttis konkursist osa aga vaid kolm.
Kuigi tööd olid nii sisult kui vormilt erinevad, eristusid igast vanusegrupist sisukamad ja huvitavamad tööd ikkagi suhteliselt selgesti. Nii ei olnud ka neljaliikmelisel žüriil omavahel erilisi lahkarvamusi.
Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru, kes oli ka üks konkursitööde hindajaist, avaldas arvamust, et ehk peaks edaspidi konkursi teema konkreetsem olema. Lihtsalt “Betti Alveri jälgedes” tundub olevat liialt üldsõnaline.
“Eks kirjutatust paistab välja, kui palju keegi vaeva on näinud. Ka see, kas on kirjutatud õpetaja soovitusel ja utsitamisel või on inimesel asjadesse isiklik suhe ja sisemine sund,” tõdes Ene Sööt linnaraamatukogust, kes samuti oli üks žürii liikmeist. “Mõned sõnumid teie töödes olid ju lausa appihüüded. Annate teada, et olete olemas, et miski ühiskonnas teid puudutab ja ütlete selle välja lootuses, et keegi märkab.”
Sotsiaalselt tundlikke kirjutisi üsna valusatel teemadel võis täheldada õpilaste mõlemas vanusegrupis.
Tunnustused ja tänukirjad
Enam silma paistnud töödest luges katkendeid Jaana Koppel. Eriauhinna saanud Jõgeva Gümnaasiumi XI b klassi õpilase Karl Sakritsa värsivormis töö loeti ette aga tervenisti. See oli otseses mõttes Betti Alveri jälgedest, kujunditest, mõjust ja Jõgevast. “Värss võib ju tavaline olla, aga üldmulje on võimas,” leidis seepeale emakeeleõpetaja Maie Peda.
Nooremas grupis oli eriti silmapaistev töö Jõgeva Ühisgümnaasiumi VIII b klassi õpilaselt Anu Kerstenilt: “Ley, mida me tegime valest?”, eriliselt tundlik ja aus pikem lugu. Ära märgiti veel Sten Soo sama kooli VIIb klassist tööga “Metsatareke satub prügiohtu” ning Jõgeva Gümnaasiumi IX d klassi õpilase Diana Saljukova “Roosa notsu õpib lendama.”
Õpilaste vanemas grupis tõsteti esile Jõgeva Gümnaasiumi XIIb klassi õpilase Merli Kirsimäe kirjutis “Ükskord Pariisis”, Jõgeva Gümnaasiumi Xb klassi õpilase Hebe Paasi “Poolelijäänud suitsupakk” ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi XIa klassi õpilase Liina Laumetsa töö “Seeria inimesi”. Täiskasvanutest märgiti ära Ilmari Karro luuletused.
VAIKE KÄOSAAR
