Möödunud nädalavahetuse ja uue nädala alguse veetsid Siimusti rühma kodutütred ja noorkotkad Karjamäe laagris. Noorte seikluslikesse päevadesse mahtus sada kilomeetrit rattasõitu, matkatarkust – kõike seda vahva suvepuhkuse veetmise tähe all.
„Tegime Eestile 100. sünnipäevaks kingituse – matkasime Siimusti lauluväljaku lõkkeplatsilt Kassinurme lõkkeplatsini,ˮ rääkis Siimusti rühma kodutütar Tess. Kingitusega Eesti sünnipäevaks algas jalgrattamatk, mis kulges virgutavate ja harivate vahepeatustega Koseveskile. Seal sättisid matkasellid ennast laagrisse, kokkasid endale, käisid Kääpal toiduvarusid täiendamas ning Krati seikluspargis turnimas. “Karjamäe matk ühendaski kingituse Eestile, seikluskasvatuse Krati seikluspargis ning Kaitseliidu kodutütarde ja noorkotkaste tarkused,ˮ sõnas rühmajuht ja noorsootöötaja Laidi Grauen. Ta rääkis, et kui nad polnud parajasti ratastel, õppisid noored noorkotkaste ja kodutütarde järke, mängisid jalgpalli, ehitasid jõusaali ja võtsid päikest. Nädalalõpuga läbisid nad ratastega 100 kilomeetrit. “Noored on tublid, aga mina polnud 20 aastat rattaga sõitnud – noorsootöötajana peab olema parajalt hulljulge,ˮ naeris Laidi. Noorsootöötaja arvas matka algusel, et kui ta Siimusti noortekeskuse juurest lauluväljaku metsa ja tagasi jõuab, paneb ta ratta garaaži ja jätkab teekonda autoga. “Praegu olen siin ja pole katkestanud,ˮ rõõmustas Laidi koos noortega Kuremaa ranna vahepeatuses, paarkümmend kilomeetrit enne koju jõudmist.
Vees, talus ja metsas
Teel Koseveskile liikus matkaseltskond Härjanurme kalatallu, kus nad tutvusid forelli- ja vähikasvatusega. “Emased ja isased vähid elasid erinevates tiikides,ˮ märkis Tess. Olemari talus tutvusid noored kitsede eluga ning said proovida kitsepiima ning sellest valmistatud juustu, koorekommi ja soolast karamelli. “Kitsepiim on parem kui lehmapiim,ˮ kinnitasid Tess, Eliise ja Gerli. Tess sõnas, et tema eriline lemmik oli praetud juust. Kodutütarde ning noorkotkaste rühmajuht Laidi Grauen lisas, et tema pole kunagi piimajooja olnud, ent kitsepiima puhas maitse meeldis ka talle. Matkasellid ostsid talust kaasa juustu ning purgiga koorekommi ning karamelli. Palamusel oli suurem poepeatus, kus varuti laagrisse vajalikku toidukraami. Toiduvarusid täiendati pidevalt, sest söögi valmistasid matkalised ise. Pärast umbes 40 kilomeetrit jalgratastel otsustasid noored teed jätkata saateautodega – sest muidu ei oleks Koseveskil jõudnud süüa teha ja mängida. Autoratastel viis sõit matkajad Voorele Kebeli tallu, kus tehti lähemalt tutvust metsloomade ja neist loodusesse maha jäävate jälgedega. Loomaviktoriinis tuli uurida nii loomanahku, koljusid, kihvu kui nõret. Matakasellid sai arvata, millega on tegu. Pärast rääkis jahimehest peremees Tõnu Sepp põnevaid jutte loomade elust ning metsast.
Kunagi pole hilja
Laagris olid viis kodutütart ja neli noorkotkast. 16aastane Gerli on kodutütarde tegevuses osalenud tänavu märtsist, mil ta võttis osa Kuperjanovi retkest. Kodutütarde tegevused pakkusid neiule sedavõrd huvi, et suvel astus ta ametlikul kodutütarde ridadesse. Tess ja Gerli läbisid laagris edukalt kodutütarde kuuenda järgu. “Enamus on koolitarkus, pidime ainult Kaitseliidu kodutütarde osa läbi töötama,ˮ sõnas Gerli. Kuues järk on tavaliselt mõeldud 7-8aastastele liikmetele. Aga kuna tüdrukud astusid nii hilja kodutütardeks, peavad nad kiirelt oma tasemele järgi jõudma. Laidi tõi võrdluseks suured noorkotkad, kes läbisid madalaima järgu ööpäevaga, ent nende pisematel kaasvõitlejatel kulub selleks aastaid. Gerli jutustas, et enne Kuperjanovi retke ei teadnudki ta kodutütarde tegemistest suurt midagi. Siimusti rühma kodutütar ja Gerli sõbranna Maris oli küll põnevaid lugusid rääkinud, kuid asi jäi soiku. Toona 14aastane Gerli arvas, et ta on selleks juba liiga vana. Nüüd, kaks aastat hiljem oli veelgi rohkem hilja, ent täpselt paras aeg otsustav samm astuda. Gerli naerab, et parem hilja, kui mitte kunagi. Praegu tuleb paarist aastast võtta maksimum ja hiljem saab kaaluda Kaitseliidu või Naiskodukaitse tegevustes osalemist. Eliise tegi laagris kodutütarde viiendat järku. “See ei ole keeruline, aga peab õppima. Olen kõik need punktid varasemalt laagrites läbi teinud, nüüd oli vaja üle korrata,ˮ selgitas ta. Ühe olulise tarkusena tõi tüdruk välja telgi püstitamise asukoha valimise. “Kõige parem koht on kuiv ja sile pind. Talvel tuleb lumi telgi alt ära kraapida ja soojustuseks sammalt või oksi alla panna,ˮ jutustas kodutütar Eliise.
Jõusaal ja targad poisid
Koseveskil laagris olnud noored võtsid ette välijõusaali ehitamise. Kuna Koseveski on neile juba tuttav laagrikoht, siis on hea, kui seal saab ka trenni teha. “Ehitasime rööbaspuud, lõuatõmbamispuu, kõhulihastepuki ning tõstepalgi,ˮ loetles noorkotkas Kaur Rihard. Välise treeningplatsi ehitamiseks lammutati vana palkvoodi ning leiti metallosad vana talukoha metallivarudest. Lõuatõmbamispuu ehitamiseks tuli maha võtta ka üks mustlepp. “Tegime pärast igal hommikul trenni,ˮ sõnas Kaur Rihard. Lisaks tööle käsid noored ujumas, mängisid palli ja kaarte, päevitasid – ning ilmale kohaselt võtsid vihma. Neli laagris olnud noorkotkast valmistusid neljanda järgu saamiseks. Nii pidid Kaur Rihard, Jürgen, Helari ja Siim oskama nimetada maakondi ja nende piiridesse jäävaid Kaitseliidu malevaid, teadma Kaitseliidu ning Noorte Kotkaste asutamise ja taaskasutamisse kuupäevi. “Neljanda järgu saamiseks pead olema kogenud ja palju õppima,ˮ tõdes Siimusti rühma noorkotkas Siim. “Kindlasti peame tundma Eesti kultuuri, ajalugu ja tähtsaid riigitegelasi,ˮ lisas Kaur Rihard. Poistel tuli välja valida enda jaoks üks tuntud Eesti riigimees, sõjaväelane või kultuuritegelane, kelle rolli alaloos nad kirjeldasid. Kui Kaur Rihardi ja Siimu valikuks olid Eesti riigijuhid Päts ja Meri, siis Jürgen valis tutvustamiseks hoopis Edgar Savisaare. Noormehe hinnangul oli Savisaarel tähtis roll Eesti vabaduse saavutamisel. Lisaks kultuuri ja ajaloo tundmisele tunneb noorkotkas oma kodukohta. Nii kaardistasid noored Koseveski laagriplatsi. Poisid joonistasid enda valitud mõõtkavas laagrikoha skeemi: märkisid selle oma peatuskoha, suuremad lähiümbruse objektid ning leppemärgid. “Peame tundma oma kodukohta ning teadma erinevaid ligipääsuteid ning sildu,ˮ märkis Helari.
Puhkus tegevustes
Matkalistest noorkotkad ja kodutütred õppisid ja puhkasid Koseveski Karjamäe laagris neli päeva. Kuigi noorte kirjelduse järgi olid päevad tihedalt tööd, rattasõitu ja õppimist täis, kinnitavad kõik kui ühest suust, et see oli ikka mõnus suvepuhkus. “Saime puhata, tegime süüa, ujusime, mängisime palli ja discgolfi, käsime avatud talude päeval, Krati seikluspargis ning Kääpa OTT laadal toiduvarusid täiendamas,ˮ rääkis Eliis. Kääpal said noored Kalevipoja kombel proovida lingukivi viskamist. “Nööri küljes oli nahast pesa, kuhu tuli kivid sisse laduda, keerutada ja lendu lasta,ˮ kirjeldas Kaur Rihard. Noored said linguviset harjutada juhendaja õpetuste järgi ning pidid väga ettevaatlikud olema. “Linguviskamine on ohtlik, aga lõbus,ˮ märkis Annabel. Tüdruk lisas, et tuleb hoolega jälgida, et endale ja kaaslastele viga ei teeks. “Kel on kogemusi ja vilumust, oskavad täpselt sihtida,ˮ lisas tüdruk. Laidi sõnul saab Karjamäe laagrist Siimusti kodutütarde ja noorkotkaste rühma traditsioon. “Soovin, et sellest saaks meie rühma suvelaager,ˮ sõnas ta. Kaheaastasel rühmal on juba oma traditsioon. Neil on kahel korral olnud öömatk Laiuseväljale. “Sõidame bussiga Jõgevale, sealt matkame jalgsi Laiuseväljale ja süütame Poska maja juures küünla, siis kõnnime vana surnuaia kaudu Laiuse noorekasse ööbima. Järgmisel päeval osaleme pärgade asetamise tseremoonial ja kõnnime üle mäe tagasi Jõgevale,ˮ rääkis Laidi oma rühma ettevõtmistest. Igal aastal on nad öömatkale kaasanud teistegi rühmade kodutütreid ja noorkotkaid. Nüüd lisandub Siimusti rühma öömatkale ratastega seiklus Koseveski suvelaagrisse.
MARGE TASUR
